Olen ehk jõudnud lähemale voolamise mõistmisele ja selle mõistmisele ja tunnetamisele oma elus.
Nii nagu partnerlus ehk paaris intiimsuhegi on suhe, mis kirjeldab ei midagi muud kui meie sisemist seisundit ja manifesteerib meie õppetüki. Nii samuti teevad seda meie elus ka kõik ülejäänud suhted, suhe tööga, suhe ühiskonnaga, suhe reklaamiga, suhe kooliga, suhe enesega. Nii on seelles kõiges väljendumas teatud mõttes üks suhe pakkudes meile lõputuid eri varjatsioone selle vaimse õppetüki õppimiseks ja harmoniseerimiseks.
Olen nüüd saanud näha läbi lähedus suhte, kus võimendub minu hirm kaotada vabadust, kuigi selleks pole justkui objektiivset põhjust (ema suhte ja esimese partnerlus suhte järelmõju), vaid ainuüksi hirmust tulenev kalduvus näha vabaduse piiramist ja kammitsaid.
Näen seda olevat suhte peegeldus sellest, milline on minu suhe sotsiaalse süsteemi ehk inimeste elukorraldusega. Ehk samuti hirm kaotada vabadust ja sellest tulenev aastast aastasse aina suurenev kriitikameel ja ettevaatlikus enese sidumisele millegi rütmilise ja püsiva ja vastutust eeldavaga, ehk kohustuste võtmisega.
Sama fenomen esineb ka minu suhtes oma maakohaga ja suhte emaga nagu eelnevalt esile tõin.
Lisaks sellele on viimastel päevadel ilmnenud välis maailmast erinevate indiviidide ja organisatsioonide ja gruppide vajadused väljunditele, mida olen eneses kandmas. Mis tähendab, et loomulikul viisil on esile kerkimas võimalusi jagada seda, mis aastatega kogemuste ja mõistmise läbi talletunud.
Nii siis võib selle isikliku õppetüki harmoniseerimis püüu seisukohast kokku võtta järgnevat:
1. Valida olla ärkvel oma tunnetuse suhtes kõrgendatud kriitikameelega kui tundeis tõuseb esile hirm kaotada vabadust.
2. Usaldada - ehk õppida usaldama elu selle väljendusvormides.
