Käisin täna Abirami juures vestlemas veedalikust sotsioloogisat. Ja me sattusime rääkima TEADVUSEST ja TEADVUSTAMISEST ning suhtest surma. See teema käsitlus on minu jaoks väga oluline just enesetunnetusliku aspekti sõnastamise seiuskohast. Ning toon siia ära mõningad neist mõtetest. Veedalikust sotsioloogiast aga katsun kirja panna ühe tervikliku teksti siia üsna pea.
Elu mõte teatud mõttes ongi enese teadvustamine. Ennast saab teadvustada väga erinevatel tasanditel. Inimestel on tavaks teadvistada end kui khea ja kui tundeid ja kui mõteid ja kui tahet. Neid ei eristata ja seda kõike peetaksegi ise eneseks. Nii kogetakse selle tõttu ka oma surelikkust. Ning võetakse hulka asju väga isiklikult. Ka kogu see enese seostamine selle tõttu oma rahvuse ja keelega ja kodumaaga jne.
Sellest kõigest saab leida aga läbi enese suurema teadvustamise vabaduse!
ELU = TEADVUS
Teadvus ei piirdu kehaga.
Kuna tänapüäeval on kehaline eluküsitlus, siis tuleneb sellest ka enamus probleeme, mida enne osati kirjeldasin. Lisaks veel samastumine oma soo, vanuse ja religiooniga.
On võimalik end teadvustada ka selliselt, et sa adud enese eksisteerivat ka väljapool keha eksistentsi. Sinu tõeline areng hakab sealt kui sa saad aru, et sa oled igavene. See muudab väärtusi ja sa nii öelda tõmbled elus vähem.
Individuaalsus - tähendab jagamatust.
Indiviid - jagamatu substants.
Sellise ennast teadvustava indiviidi puhul on iseloomulik suutlikus teadvustada end kui kehast eraldi eksisteerivat fenomeni ja et ta saab oma olemuslikku teadvust arendada. Nii võib öelda, et meie olemuslik igavane eksistentsiaalne loomus on kõige enam kirjeldatav teadvusena.
Teadus on uurinud keha ja vorme ning leidnud paljut, samas ei suuda aga midagi öelda teadvuse kohta. Sest teadvus on mitte materiaalne substants, mis ei ole haaratav mateeria mõõtmiseks ja uurimiseks mõeldud vahendutele.
Mateeria on loomult kaduv vaim aga on hävimatu (teadvus).
Me ei saa natukenegi adekvaatselt rääkida jumalast kui me ei ole teadvustanud ise end - vaimses puhta teadvuse kujul. Mateerias on selle teadvuse väljendusvormid.
Mitte keegi teine ka mitte sinu õpetaja ei saa sinu eest sind teadvustada. Nii nagu hobust jõe äärde viies ei saa juua hobuse eest.
Enese teadvustamise kõrgeim vorm on Jumala teadvustamine.
Minu enese tunnetuses olen jõudnu darusaamisele, et Minast selle olemuslikus, ontoloogilises tähenduses ei saagi mõelda ega ka mitte otseselt rääkida kui siis vaid viidata nagu antud juhulgi. Saab, märgata, eristada ja mõelda ning rääkida mina väljendusvõrmidest mateerias. Elik see on kõik see, kellena inimesed end defineerivad ja mille kaudu. Alustades materiaalsest keskkonnast ja enese määratlusest kui inimesest ja ühe rahva osas tselle sees, siis oma vanusest, soost, haridusest, ametist, hobidest, perekonnast, väärtustest, iseloomust, eluviisist jne. Kõik see on ontoloogiliselt (olemusliku) Minasuse aspektist aga eelkõige mina kehastumus mateerias, mitte aga mina ise.
neljapäev, 30. oktoober 2008
kolmapäev, 29. oktoober 2008
etnod, rass, võõrsilolek, koduigatsus
Käisin kumus vaatamas India dokumentaal filmi, mis põhines ühe Indiast pärit ja inglismaale emigreerunud arsti j atema perekonna ning Indiasse jäänud lähedaste vahelisel 40aasta pikkusel koduvideote vahetamisel.
See oli film koduigatsusest ja koju naasmisest ning siis mõistmisest, et kodus olen võõras ja võõrsil võõras. Kuid võõrsil on siiski minu elu. See on elada kogu elu koduigatsusega, mis ei saagi kunagi kaetud, sest see on oma loomult psüho-emotsionaalne (utoopia).
Pärast filmi satusin vestlema Kaarliga, kes neid filmiõhtuid korraldab ja ma avastasin, et kõigi teiste rahvaste puhul võib mulle teadaolevalt rääkida koduigatsusest. Juutide puhul on see kodu veel mitte sünnikodu vaid Meie kolektiivse identiteedi kodu Iisrael.
Mustlaste puhul on see koduigatsuse fenomen justkui võõras. Isegi nende muinasjutte lugedes ilmneb üks oluline erinevus teiste rahvaste ja ajastute lugudest ja müütidest. Nimelt teiste rahvaste lugudes, (PS! muinasjutud on inimeste etnilise identiteedi tomineerimise ajal sündinud fenomen) tulevad alati kõik rändurid koju tagasi. Ka Vana-Kreeka lugudes. Mustlas lugudes aga unistab mustlane rändama minemisest, et leida oma õnne ja puudub igasugune diskursus mis viitask igatsusele tagasi. On vaid kas edasi minemine või võõrsil, laias ilmas oma õnne leidmine.
Miks see on oluline. Ehk seetõttu, et mustlastel ei toimu teistele rahvastele omaselt kodukoha kui spetsiifilise sotsiaalse keskkonan vermumist, emotsionaalses psüühikas.
Samas on nad ehk kus iganes viibides teiste ragvaste esindajatega võrreldes enam tõrjutud ja moodustavad/koonduvad oma kogukonna kus iganes nad ka ei ole. Ehk on see see, mis loob kus iganes selle, mida teised igatsevad koduna ja enesele omase kultuurikeskkonnana.
See on oluline küsimus, seetõttu, et kuna aina enam suureneb nende hulk, kes elu jooksul eemalduvad oma sünnikodust ja entilisest kodust ning on silmitsi väljakutsega tulla toime koduigatsusega.
Kui Prf. Jan Klapers on öelnud, et reaalsus on see, mida me tunneme. Siis näib zoosemiootika vaatevinklist kodu ja märgilis semantilised emotsionaalsed seosed olevat midagi, mis on vermunud psüühikas. Sellel on ehk hea põhjus, miks see nii on ise asi, kas me seda kohe suudame tuvastada. Vermunud ehk kuna varases eas on kogetud enese arengu ja maailma tundmaõppimise käigus tugevaid positiivseid emotsioone ja kõik see, mis selle emotsiooni puhkemise hetkel keskkonnas oli tajutav hakab hilisemalt esile kutsuma igatsust nende semantiliste vormide järele, mis omakorda võimaldab tuua esile vastava psüühilis-emotsionaalse täitumuse kogemuse.
Siis ehk tuleks uues keskkonans luua tugevaid positiivseid emotsionaalseid sidemeid ja suhteid antud keskkonnaga. Ehk oleks sellest abi?!
See oli film koduigatsusest ja koju naasmisest ning siis mõistmisest, et kodus olen võõras ja võõrsil võõras. Kuid võõrsil on siiski minu elu. See on elada kogu elu koduigatsusega, mis ei saagi kunagi kaetud, sest see on oma loomult psüho-emotsionaalne (utoopia).
Pärast filmi satusin vestlema Kaarliga, kes neid filmiõhtuid korraldab ja ma avastasin, et kõigi teiste rahvaste puhul võib mulle teadaolevalt rääkida koduigatsusest. Juutide puhul on see kodu veel mitte sünnikodu vaid Meie kolektiivse identiteedi kodu Iisrael.
Mustlaste puhul on see koduigatsuse fenomen justkui võõras. Isegi nende muinasjutte lugedes ilmneb üks oluline erinevus teiste rahvaste ja ajastute lugudest ja müütidest. Nimelt teiste rahvaste lugudes, (PS! muinasjutud on inimeste etnilise identiteedi tomineerimise ajal sündinud fenomen) tulevad alati kõik rändurid koju tagasi. Ka Vana-Kreeka lugudes. Mustlas lugudes aga unistab mustlane rändama minemisest, et leida oma õnne ja puudub igasugune diskursus mis viitask igatsusele tagasi. On vaid kas edasi minemine või võõrsil, laias ilmas oma õnne leidmine.
Miks see on oluline. Ehk seetõttu, et mustlastel ei toimu teistele rahvastele omaselt kodukoha kui spetsiifilise sotsiaalse keskkonan vermumist, emotsionaalses psüühikas.
Samas on nad ehk kus iganes viibides teiste ragvaste esindajatega võrreldes enam tõrjutud ja moodustavad/koonduvad oma kogukonna kus iganes nad ka ei ole. Ehk on see see, mis loob kus iganes selle, mida teised igatsevad koduna ja enesele omase kultuurikeskkonnana.
See on oluline küsimus, seetõttu, et kuna aina enam suureneb nende hulk, kes elu jooksul eemalduvad oma sünnikodust ja entilisest kodust ning on silmitsi väljakutsega tulla toime koduigatsusega.
Kui Prf. Jan Klapers on öelnud, et reaalsus on see, mida me tunneme. Siis näib zoosemiootika vaatevinklist kodu ja märgilis semantilised emotsionaalsed seosed olevat midagi, mis on vermunud psüühikas. Sellel on ehk hea põhjus, miks see nii on ise asi, kas me seda kohe suudame tuvastada. Vermunud ehk kuna varases eas on kogetud enese arengu ja maailma tundmaõppimise käigus tugevaid positiivseid emotsioone ja kõik see, mis selle emotsiooni puhkemise hetkel keskkonnas oli tajutav hakab hilisemalt esile kutsuma igatsust nende semantiliste vormide järele, mis omakorda võimaldab tuua esile vastava psüühilis-emotsionaalse täitumuse kogemuse.
Siis ehk tuleks uues keskkonans luua tugevaid positiivseid emotsionaalseid sidemeid ja suhteid antud keskkonnaga. Ehk oleks sellest abi?!
maailmaharidus ja enesetunnetus
Viimasel ajal on üles tõusnud jälle kaks märksõna.
1. Maailmaharidus kui vorm multikultuurse maailmatunnetuse ja maailmapildi jagamiseks koolisüsteemis. Mulel pakuti võimalust saada osa ühest sellisest koolitusest õpetajatele, et annaksin neile tagasisidet, mida saaks ehk teha paremini. See pakkumine tuli mulel peale seda kui 2 inimest olid mule rääkinud koolis sellest ainest ja küsnud minult nõu kodutööde tarbeks. See hakas mulle huvi pakkuma ja kohe pakutigi mulle võimalust sellest osa saada :)
Antud juhul võimaldab see aine oma formaadis tutvustada ka erinevate rahvaste religioone, mis jäi välja tänu lastevanemate hirmule religiooniõpetuse ees.
2. Enese tunetus - enese tunnetus kui olemuslik, ontoloogiline on minu viimaste adumuste põhjal loomult just tunnetuslik ja mitte mõtestatuslikult tunetuslik. Oma olemust saame me aduda kuid sellest selle sügavamas olemuses me palju mõtevormi valada ei saa. Sest sealt enesest saavad alguse kõik mõttevormid. Ning see olemine ise eelneb mentaalsusele. Kuna see olemine on väljapool eraldatust, siis pole seal midagi pistmist ka mentaalsusega, sest mentaalsuse esmane funktsioon on eristamine.
Aga meil on võimalik oma mentaalsusega kirjeldada oma olemise väljundeid, ehk viise kuidas me end eluga kommunikeerime ja seome.
1. Maailmaharidus kui vorm multikultuurse maailmatunnetuse ja maailmapildi jagamiseks koolisüsteemis. Mulel pakuti võimalust saada osa ühest sellisest koolitusest õpetajatele, et annaksin neile tagasisidet, mida saaks ehk teha paremini. See pakkumine tuli mulel peale seda kui 2 inimest olid mule rääkinud koolis sellest ainest ja küsnud minult nõu kodutööde tarbeks. See hakas mulle huvi pakkuma ja kohe pakutigi mulle võimalust sellest osa saada :)
Antud juhul võimaldab see aine oma formaadis tutvustada ka erinevate rahvaste religioone, mis jäi välja tänu lastevanemate hirmule religiooniõpetuse ees.
2. Enese tunetus - enese tunnetus kui olemuslik, ontoloogiline on minu viimaste adumuste põhjal loomult just tunnetuslik ja mitte mõtestatuslikult tunetuslik. Oma olemust saame me aduda kuid sellest selle sügavamas olemuses me palju mõtevormi valada ei saa. Sest sealt enesest saavad alguse kõik mõttevormid. Ning see olemine ise eelneb mentaalsusele. Kuna see olemine on väljapool eraldatust, siis pole seal midagi pistmist ka mentaalsusega, sest mentaalsuse esmane funktsioon on eristamine.
Aga meil on võimalik oma mentaalsusega kirjeldada oma olemise väljundeid, ehk viise kuidas me end eluga kommunikeerime ja seome.
esmaspäev, 27. oktoober 2008
27.10.2008 kohtumine
27.10.2008
Täna laupäeval, õhtupoolikul kohtusin nelja noore neiuga, kes on minust mõnevõrra hiljem alustanud seda kehalist kogemust (16.a). Sellevõrra oli mul neid huvitav kuulata, nende väljendatut ja küsimusi. Mind jälle kord üllatasid nende küsimused ja tähelepanekud. Mul on siiralt hea meel tunnetada oma subjektiivsel viisil, seda kuidas evolutsioon ja inimloomuse või ühiskonna loomuse iseloom ja olemus muutub sedavõrd märgatavalt selle tähelepandavuse mõttes. Neis on 16.a olemas kõik see, mida minus oli üksi, 15.a tagasi kui mina olin oma kehalisuses elamas läbi seda vanuseastet. Ja ehk on neis enamgi. Nende ärkvelolek elu teatud alkeemilistele aspektidele on märkimisväärne. Neis oleks justkui see miski juba enesestmõistetavalt olemas, mida minul tuli tahte abil eneses elama püüelda.
Neilt tuli mitmeid küsimusi, mis lõi olukorra, kus mul oli vastamise läbi võimalus mõtestada läbi, teadvsutada ja tagasi vaadata oma inimkogemuse teatud aspektidele.
Nende huvist tulenevalt peatusime pikalt inimkultuuride temmal; sõjad ja nende põhjused, kust konfliktid algavad. Süüvisime inimloomuse käitumise põhjuslikkusesse. Käisime ära Aafrikas Utside ja Tutude juures. Vaatasime hetkeks tagasi Euroopa kultuuri ühele suurimale koloniseerimise aegsele apsule – Aafrikast Euroopasse ja Ameerikasse orjade toomine ja orjandus. Peatusime pikalt kuultuuride erinevatele dimensioonidele, karakteristikutele, mis lasevad mõista lähemalt kultuuride erinevat loomust ja olemuse põhjuslikkust (individuaalsus vrs kollektiivsus ja võimudistants kui fenomen).
Libisesime sealt tagasi, sellele, kuidas meis endis see kõik väljendub ja miks see nii on. Vaatlesime kultuuriliselt õpitu teatvutstamata osa meis, nagu väärtusi, unistusi ja eesmärke. Kas meie pärisosa või õpitu. Ning jõudsime emantsipatsiooni lahtiarutamiseni, ning selleni, miks on mõtet olla enesest ja enese käitumise headest põhjustest enam teadlik. Vaatasime inimkonna arengule läbi Andrew Coheni inimevolutsiooni kosmilise teooria. Nii siis võib öelda, et meie ühine huvi lõi pinnase selleks, et uurida olemusliku ja nähtumusliku erinemust inimkogemuses. Ning tunnetada inimese vabaduse piire ja võimalusi selle avardamiseks.
Siis ühel hetkel küsis Nele minu käest, et kuidas ma selle tunnetuseni (kirjeldasin inimese võimet tunnetada ühtsust kõigega ja enese tajumist allikana) üldse jõudisn. Nii siis kerisin aja tagasi ja rääkisin juba ei tea mitmendat korda nii lühidalt kui võimalik ja nii pikalt kui vajalik, et sellele küsimusele vastata. See oli huvitav kogemus, vaadata täna jälle tagasi ja kuulata ise kuidas seda näen täna ja mõtestan täna.
Ma tunnen sellele tagasi vaadates, et ma väga armastan elu, väga ja ma soovin, et see võimalus olla selles inimkogemuses ketstaks, oleks võimalikult kaua, või õigemini öeldes just nii kaua kui vaja. See mõiste vaja, tuleneb aga kahjuks üsna tugevast kehaga seotud bioloogilisesty survest ja teguritest, mis tingivad pidevalt teisenemist vajava ja muutuva suhte enesega ja ühiskonnaga ka maailmaga laiemalt. Sooviksin nii kaua kui võimalik püsida elujõulise, vitaalse, paindliku ja nooruslikuna, isegi lapselikuna kui võimalik. Sooviksin isegi olla kogu oma kehalise kogemuse noor ja siis lahkuda kui tarvis. Aga saan aru, et selle inimkogemuse väärtuslik osa on tervik, elik ka bioloogiline protsess selle kõigis etapides, mis annab kogu elule samuti seeläbi pidevalt muutuva prisma, elik vägagi dünaamilise tunnetusprotsessi.
Ma armastan väga inimesi, kes on osa sellest elust, mida armastan. Ma soovin et minu tegevus inimestega oleks kingiks nii mulle kui kingiks inimestele. Soovin, et mul õnnestuks neile midagi tõesti anda ja neid puudutada hinges. Soovin oma eluga luua kvaliteeti ja väärtust, elu, mis võiks olla kingituseks mitte vaid sellele maailmale vaid kogu loomingule, kõigele olevale. Teatud mõttes on seda ju iga inimelu, parandaksin end oma tunnetuse tõemeeles.
Ma soovin leida valdkonda, milles lõimuks minu sissemine huvi ja vajalikkus elule ja sotsiaalsele maailmale. Et võiksin leida ka muretust oma toimetuleku pärast igapäevaelus oma põhivajaduste tasandil ning selles, milles jooksvalt tarvidus kerkib. Soovin oma ellu enam küllust.
Soovin, et minu elus oleks ka perekond mis kujul seda ma ei tea, kõik tundub olema muutumas. Aga ma sooviksin jagada oma elu kellegagi kes oleks mulle kingituseks oma olemisega minu inimkogemuse päevades ja kelle jaoks mina oleksin kingituseks tema inimkogemuse hetkeis ja päevis, aastais.
neljapäev, 23. oktoober 2008
hetkel käimas olevad osalused
baka töö
Märjamaa-Kunstikooli 20 sünnipäeva konverentsi ettekanne, kuidas toetada muusat lapses?
UusVana teater, Teatri antropoloogia, külalisesinemine - dialoogis Vahur-Pauliga mängust kui fenomenist ning koostööst ja dialoogist
RASI sünnipäeva ettevalmistamine
Õpilaeva meeskkonna koolitus
Audentese õpilasesinduse juhatuse valimised - aidata läbi viia.
Märjamaa-Kunstikooli 20 sünnipäeva konverentsi ettekanne, kuidas toetada muusat lapses?
UusVana teater, Teatri antropoloogia, külalisesinemine - dialoogis Vahur-Pauliga mängust kui fenomenist ning koostööst ja dialoogist
RASI sünnipäeva ettevalmistamine
Õpilaeva meeskkonna koolitus
Audentese õpilasesinduse juhatuse valimised - aidata läbi viia.
kolmapäev, 22. oktoober 2008
elu jaatamine
Muinasinimene, kui korilane ja koopainimene - etnotsentristlik identiteet. Ka selle hilisemates rohkem tsiviliseeritud vormides. Spetsiifiline müüt sellest kust tuleme, kes oleme ja kuhu läheme.
Religioosne identiteet - meie kui katoliiklased, luterlased, induistid, moslemid, budistid jne. Meie on laienenum ja etnilisi piire ületav, sisaldab ühe religiooni konteksti setnilist tolerantsi. tunnuseks narratiiv meie algusest, ehk sellest, kust tuleme, kes oleme ja kuhu läheme - tõotatud maa, elu rattast välja jne.
Postmodernistlik identiteedi perspektiiv - kosmopoliitsus. Mina kesksus, enesel keskendatus, nartsitsism. Ja samas, enese tunnetamine maailma kodanikuna, entnose ja religiooni tolerants.
Kosmiline identiteedi perspektiiv, elik kosmilise evolutsiooni perspektiiv. Tugineb suure paugu narratiivil. Minu algus 14 miljardit aastat tagasi, suure pauguga, universumi loomisega, mitte millestki. Inimene kui 14 millajardi aasta evolutsiooni tulem, kelle väärtus seisneb tema võimes olla teadlik oma teadvusest - enese teadvuse reflektiivuse võime. Ja saada teadlikuks ka enesest kui loojast, ning kogeda elu kui enese projketi loojana.
Elu jaatav perspektiiv.
viimase 2 kuu teema: soovid täituvad, aina olulisemaks muutub soovida teadlikult. Sest kõik, mida soovime ei pruugi meid õnnelikuks teha.
Siinse allikaks paljuski:
21. oktoober 2008 Kell 19:00
Loeng. Andrew Cohen "Uus valgustusajastu. Muutused teadvuses ja kultuuris"
Von Krahli Akadeemia. http://www.andrewcohen.org/
ja täna raadio öö-ülikooli salvestus, Doris Kareva, teemask õnne õpikoda
mis on mõtlemise harmooniline roll inimorganisatsioonis.
mõtlemine, raatsio vrs tunnetus, tõemeel, intuitsioon
Doris Kareva: Oskamine tuleb kohe unustada, muidu jäädki tegema seda, mida oskad. Iga kord alustada nagu esimest korda, alustada sealt, kust sa ei oska. Vaid sellel tingimusel võib õnnestuda loov akt.
Oleva tajumine, ehk hetk: kogemusena laetud kogetava narratiivuses (ajaloos, alguses, selle loovates subjektsetes impulsides ja kogemustes) ning läbi objektiivselt tajutava tulevikku võimalikustesse. Olukord kus olev on segi olnuga ja tulevaga. Kogemuse suur laeng.
kui palju on maailmas vaatepunkte, mis muudavad selle (rutiinse ja tüütu) tavalise hetke väga eriliseks ja imeliseks.
Mida kogemused muudavad? Loovad tingimuse nägemaks enda elu teisest perspektiivist.
Õnn on perspektiivi küsimus, suhtes konteksti ja tühjusega kogemuslike ühikute taju vahel.
On tõeline ime, enesestmõistetavus; see, et me üle üldse oleme üksteisele mõistetavad.
Kuidas tunda ära tõelist? Selle järgi, peale mida sa tunned olevat muutunud või muutumas.
Otsuste tegemise individuaalne sotsiaalne fenomen. märkide küsimus ja usaldusväärsete tähistajate ja meediumite fenomen. Ehk jõujooned, millele toetutakse otsuste tegemisel.
Kas õnne oluliseks koostisosaks on need kogemuslikud hetked, kui on õnnestunud väljendada end õnnestunuslt. Väljendus vahenditeks mis iganes, mis on teistele arusaadav ja enesele enesest ammendava väljatõstmise kogemust pakkuv.
Meis on ehk olemas sügav teadmine maailma olemusest, ainult, et me ei küüni selleni igapäevastes rutiinides.
Teistele on põhjus olla tänulik, kuna selle kaudu võib saada kogemust sellest, mis tunne on olla teist sugune, selle läbi aru saades milline ma olen selle suhte kontekstuaalses perspektiivis.
Enamus kasvatust on suunatud sellele, et elada minevikus ja tulevikus ja siis imestame, miks mei ei suuda elada olevikus.
On neid, kes kardavad jõule, sest siis on kohustus olla õnnelik.
KÜSI ENESELT IGA PÄEV SELLE HETKEDES: Mis tunne on olla elus? Mis tunne on olla sina?
Elu jaatamine, elu kui eesmärk. Vandad religioonid oma fundamentaalses alus narratiivis püüdlevad elust pääsemise poole - on elu eitavad. Olemine elu sündimise sündmuspaigal kui eesmärk, olemine osa sellest elu loomisest oma teadlikuses igal hetkel.
Kosmiline evolutsioon - kogu elu kui meie enese projekt ja protsess, kus on vaja olla kohal ja seda luua. See on keskendumine loomingulisele protsessile. See on meie projekt, ekstaatiline tung luua.
Looming kui looja püüd ja tung utoopilise ideaali poole, mis on oma minasuse ületamine.
Kodu, kodu kui suund, kui perspektiivi vabadus, kulg.
neljapäev, 16. oktoober 2008
KANDLEKOJA IIX PÄRIMUSMUUSIKA LAAGER
KANDLEKOJA IIX PÄRIMUSMUUSIKA LAAGER
Vana-Vigala mõisas
august 2007
Vana-Vigala mõisas
august 2007
Rootsi,Järna, Solviki kool, kus õpin
Siin on Rootsis, Järnas asuva Solviki kooli 3 aastase kursuse pildid 2007-2008
Metodoloogia alused, Ülo Vooglaid
METODOLOOGIA ALUSED
METODOLOOGIA - on filosoofiline õpetus nende printsiipide kohta, mille kohaselt inimene tegutseb mingites valdkondades. Meie vaatleme teadusmetodoloogiat. Metodoloogilised printsiibid mida vaatleme ei ole tähtsuse järjekorras. Iga printsiip on põhimõttelise tähtsusega.
1. DÜNAAMIKA JA STAATIKA (PROTSESSIDE JA NÄHTUSTE) ERISTAMISE JA KOOS KÄSITLEMISE PRINTSIIP. Protsessi fikseerin joonena ja mingi hulga joontega sellel - etapid. Nähtuse fikseerin, mingi hulga karakteristikutega. Kas elu on protsess või nähtus? Kui me käsitleme elu ajas väljavenitatult, siis me käsitleme elu protsessina. Käsitledes aga hetkes läbilõikena - vaatleme kui nähtust. Kas tootmine on protsess või nähtus? Peab suutma eristama dünaamika ja staatika. AH-AA elamus sünnib dünaamika ja staatika koosmõjust, koostööst. Kas me räägime asjast, nähtusest, või protsessist. kui te kellegagi midagi arutate, siis on abiks kui küsida, kas me räägime sellest kui protsessist või kui nähtusest. Kui aga üks räägib nähtusest ja teine protsessist, siis on ju segadus ja jagatud arusaam polegi võimalik. Nähtusel ja protsessil on erinevad karakteristikud. Inimesed ei tule aga selle pealegi. (Tootmine kui protsess, seal on eesmärgid ja kohe ka vahendid eesmärkide saavutamiseks. Siis põhimõtted tegutsemiseks, kriteeriumid hindamiseks ning rütm ja pinge. Protsessi etapid ning iga etapi tagasisidestus ja edasisidestus)(Nähtuse tootmine on tööjõud, materjalid, seadmed, tehnoloogia, energia, juhtimine, kvalifikatsioon, orientatsioon, motivatsioon) Nähtusena ühed protsessina sootusk teised karakteristikud. Elu kui nähtuse puhul ühed ja elu kui protsessi puhul teised karakteristikud. Enne tuleks vaadelda nähtusi ja seejärel protsesse. Kui olete haritud siis on raske eeldada, märkate ju pidevalt igasuguseid mõttevääratusi, arutelusi ilma süsteemsuseta, käsitletakse fragmente oskamata näha nende taha, nägemata metatasandeid. Kõike seda märgates hakkab päris paha.
2. REGULATSIOONI JA JUHTIMISTASANDITE ERISTAMISE JA KOOS KÄSITLEMISE PRINTSIIP. Millised on regulatsiooni ja juhtimistasandid. Ühiskond ei ole korrapäraselt hierarhiline süsteem. Tähtis on et igal tasandil on oma spetsiifika. Erinevad rahvusvahelised tasandid, riiklik regulatsiooni tasand (valimised, riigikogu, valitsus, seadusandlik õigus, täidesaatev õigus, kohus ja nende sõltumatus, president nende vahel. ehk põhiseadus ja põhiseaduslikud institutsioonid). Ametkonna tasand (tervishoiu amet) [osa on neist funktsionaalsed ja teised territoriaalsed tasandid, ärge neid segi ajage.] Maakond, munitsipaaltasand (vallad ja linnad). Organisatsioon, asutus ja ettevõte. Perekond, isiksuse ehk indiviidi tasand (isiksus on inimese sotsiaalne kvaliteet). Igal tasandil on oma spetsiifika. üht tasandil on oma statistika, probleemi puhul munitsipaaltasandil ei lahendu see munitsipaaltasandil, suure tõenäosusega need nupud, kuhu oleks vaja vajutada on kaks astet ülespoole või kaks astet allapoole. Mis tähendab, et kõrvale tuleb viis tasandit. Selleks, et midagi üldse lahenduks tuleb tegeleda kõige sellega, millest sõltub lahendus. Millest sõltub ei asu aga sellel tasandil, milles ilmneb (vastuolu ilmneb ühel tasandil, põhjused on aga teistel tasanditel). Praktiline soovitus, vestluses küsida, millisel regulatsiooni tasandil me arutleme. On igati normaalne, et fikseerime arutluse tasandi. Oluline on mitte ajada segi eri tasanditel asuvaid regulatsioone. Haritud inimesed seda ei tee turakad ei pane seda aga tähelegi.
SOOTSIUM JA TESTPOOLNE ISIKSUS. Need on vastandid. Isiksuse puhul on valikuvabadus maksimaalne, nagu Hamleti küsimus. Aga määramatus on minimaalne. Ühiskonna puhul on aga vastupidine; määramatus on maksimaalne, mitte keegi ei tea, mis siin ühiskonnas toimub, aga valikuvabadus on minimaalne. Sootsiumi rattad veerevad aeglaselt ja kindlalt ja kui sa oled küllalt taibukas, siis võid aimata ette, mis edasi juhtub. Üldiselt kulgevad asjad oma permanentsete seaduspärasuste kohaselt, inimesed saavad neid natukene mõjutada, enamasti ei saa sedagi. kõige lihtsam tasand on keskel see on organisatsiooni, munitsipaal, asutuse, ettevõte tasand. Siin on natuke määramatust aga ühtlasi palju ka tahtele alluvat, mida saab korraldada ja organiseerida, alustada ja lõpetada.
3. ÜLDISE, ERILISE JA ÜKSIKU ERISTAMISE JA KOOS KÄSITLEMISE PRINTSIIP. ütleme, et üliõpilane on üldine, mis oleks siis eriline ja üksik? Juura üliõpilane oleks eriline ja sina/teie oled(te) üksik. Kui aga sina/teie oled(te) üksik, mis oleks siis eriline ja üldine? eriline on tüdruk. Kui auto on üldine, mis on siis eriline ja üksik? Eriline BMW, üksik, minu auto. Kui aga puu on üldine, mis siis on eriline ja üksik? Eriline Tamme puu, üksik aga õuel seisev puu. Kui te osalete koosolekul siis tehke esmalt käsitleda üldist siis spetsiifilised ning alles seejärel üksikküsimused. Kuna üksikküsimusi tuleb aknast ja uksest, te ei jõuakski üldise ja spetsiifiliseni. Uurima asudes tuleb olla selles küsimuses väga täpne. Kõigepealt eristada üldised, siis spetsiifilised, ning seejärel üksikud küsimused. Mõõtma saame hakata ÜKSIKUST ÜLDISE poole. Järeldusi saab teha ÜLDISEST ÜKSIKU poole. SÜNTEESI ja ANALÜÜSI eelduseks on selle reegliga arvestamine, vastasel juhul süntees ja analüüs ei õnnestu.
4. FUNKTSIONEERIMISE, MURDUMISE JA ARENGU EELISTAMISE JA KOOS KÄSITLEMISE PRINTSIIP. Nii kui millestki juttu tuleb, või midagi vaatlete, ESIMENE asi vaatate, kas see funktsioneerib või mitte. Näiteks laud, kas ta täidab oma otstarvet. Üksjagu süsteeme funktsioneerib regulatsiooni tõttu. Midagi ei funktsioneeri seisab ju (laud). Auto funktsioneerib kui süsteem sõltuvalt inimesest, kes seda käivitab, liikumist juhib ja peatab, mootor funktsioneerib regulatiivselt. Mis aga tähtsaim, mida rohkem õnnestub muuta süsteem iseregulatiivseks, seda parem. Mida vähem on vaja juhtida seda parem. Kui tee suudate näiteks oma kodu nii sättida, et keegi ei juhi aga kõik toimib, siis on päris mõnus elada. Aga kui keegi arvab, et tema teab, kuidas õige on ja annab hinnanguid, siis muutub elu raskesti talutavaks.
INOVAATILINE PROTSESS. Muutumine kui teadliku muutmise tulemus. Protsessi muutmine kui innovaatiline protsess. Sõna innovatsioon on üks tähtis arengu eeldus. Kui me ei oska protsesse innovatiliselt suunata, siis me eriti, midagi ei saavuta kah. Eestis on kaks innovatsiooni sihtasutust. Innovatsioon on uuenduse teadlik sisseviimine, süsteemi niisugune muutmine, milles vana asendatakse uuega. See on organisatsiooniline protseduur. Näiteks siin on süsteem ja meil on selles ebameeldivus. Oluline on teadvustada, et sees paistavad asjad ühte moodi ja väljastpoolt teisiti. Oluline on nii sisemine kui ka väline analüüs. Innovatsiooni kavandamiseks astume korraks välja, et probleem selgelt fikseerida (selleks vajalik dünaamika ja staatika ning regulatsiooni tasandid ühesõnaga kogu metodoloogia). Nüüd on vaja avastada, miks probleem on tekkinud. (kõik need astmed joonistatakse välja ühtlase joonena, mitte lillena, nad on kindlalt järgnevas jadas). Miks ja millal probleem tekkis (põhjused) -uurimistük. Väljundiks saab olla teadmine põhjuste kohta, mitte kirjeldus. Avastada on vaja funktsionaalsed ja kausaalsed seosed ehk põhjused. kolmas tükk - projekteerimine, väljundiks peaks olema otsus, mida nimetatakse projektiks. Tänu sellele, et me teame milles asi on saame me kavandada, teha otsuse. Otsus peab sisaldama lahendust selle kohta, mida nende põhjustega peale hakata ja kuidas, millal, kes peab edasi tegema, milline peaks olema tööjaotus. Otsus on keerulise struktuuriga dokument. See on organisatsiooniline projekt.
Neljas tsükkel- katsetus, mille tulemus on kindlusetunne. Kui katsetus näitab et kõik on hästi, idee on hea ja ka teostus on hea. Aga kui katsetus näitab, et idee on hea aga kavade teostus protseduur on vilets või vastupidi protseduur on hea aga idee ise on vilets. Siis tuleb teha uus otsus. Näiteks Lihula ausamba mahavõtmine. Idee oli õige, õigustatud aga teostus oli täiesti räbal. Idee ja teostus on mõlemad väärtuslikud. Mõlemad tuleb läbi mõelda.
Viies tsükkel on - motivatsiooni tsükkel. Mitte mingil juhul motiveerimine. Inimene motiveerib juba enda toimunud käitumist, õigustab ja seletab. Motivatsioon on prospektiiv ja motiveerimine on redrospektiiv. Ei saa rääkida motiveerimisest. Motivatsioon on motiivide kogum, miss reguleerib inimese käitumist, suhteid ja enesehinnangut. Nii, nüüd on vaja luua nende inimeste motivatsioon, keda see uuendus puudutab. Siin peab tekkima nõustumine, positiivne suhtumine (teeme ära). Ettevalmistus ja selle väljundiks on valmisolek, nii kvalifikatsioonilises, tehnilises kui ka organisatsioonilises mõttes. Siia kuuluvad ka kommunikatsiooni seadmed, töö lauad ja toolid, ametijuhendid. Ettevalmistus nii organisatsioonilises kui intellektuaalses mõttes.
Seitsmes tsükkel -muutus tsükkel. Kaheksas on - sette tsükkel. Oluline on teada, et kanapoegi ei loeta munast koorumisel vaid sügisel, elluastumise käigus võib paljutki juhtuda.
Üheksas on - kontrolli tsükkel. Mis õnnestus, kiira ja mis ebaõnnestus, mida tuleks muuta.
Kümnes tsükkel - korrigeerimise tsükkel. MUUTUSTE ESILEKUTSUMISEKS ON VAJA KAVANDADA KORRALIKULT INOVAATILIN ETSÜKEL. Innovatsiooniga kaasneb ettevõttes ka alati langus, kuna näiteks on vaja võtta vanad seadmed maha. Uuelt vanale üleminekuga kaasneb alati seisaks ja langus. See kõik maksab aga tänu sellele algab uus tõus. Innovatsioon läheneb innovatsioonile, see on elukestev protsess. Mõnikord mõned juhivad vabrikut, subjekti mõistet üldse ei ole. innovatsioon võib olla kõigis valdkondades ka meditsiinis.
On olemas emotsionaalne ja ratsionaalne alge, on integreeriv ja deintegreeriv alge. Kes on perekonnas emotsionaalne integraator(ema), kes on emotsionaalne desintegraator(ämm, äi), kes on ratsionaalne integraator(lapsed) ja kes on ratsionaalne desintegraator (lapsed)? Üks tahab uuendada ja teine ütleb, et ei ole tarvis, midagi uuendada. Proovige aga uuendust välja viia mõne aja pärast, selleks on vaja "märulipolitseid" Naistega koos elamine on peaaegu võimatu ja ilma on aga täiesti kindlasti võimatu. Samas on vastastikune täiendamine ja rikastamine ühtsuse eeldus. Siin on üksjagu detaile millele oleks targem, mitte mõelda, sellest võib segadus minna veelgi suuremaks. Näiteks, mis on armastus? Ja siis võid jääda hoopis ilma.
5. OTSTARBEKUSE, EFEKTIIVSUSE JA INTENSIIVSUSE ERISTAMISE JA KOOS KÄSITLEMISE PRINTSIIP. Kui te uurite midagi, siis püüdke mõista, kas see on üldse mõistlik, kas see on küllalt kaasaegne. Kas on piisavalt efektiivne. (kulud ja tulud). Ühtlasi peab vaatama ega see ei ole kultuuri, looduse või tervise arvel. Kolmas on - intensiivsus (otstarbekus, efektiivsus ja intensiivsus peavad korraga koos olema - neid tuleb käsitleda koos). Kui kellegagi midagi räägite siis küsida, kas on tehtud arvutused efektiivsuse kohta, mingi mudel, mille põhjal saaksime käsitleda nende lahenduste efektiivsust. Ning argumentatsioon otstarbekuse kohta ja faktid, mis kinnitavad intensiivsust?
Loengu salvestuse ärakiri
TÜ õigusinstituudis toimunud Ülo Voglaiu Teadusliku uurimise aluste loengust
10.09.2004
METODOLOOGIA - on filosoofiline õpetus nende printsiipide kohta, mille kohaselt inimene tegutseb mingites valdkondades. Meie vaatleme teadusmetodoloogiat. Metodoloogilised printsiibid mida vaatleme ei ole tähtsuse järjekorras. Iga printsiip on põhimõttelise tähtsusega.
1. DÜNAAMIKA JA STAATIKA (PROTSESSIDE JA NÄHTUSTE) ERISTAMISE JA KOOS KÄSITLEMISE PRINTSIIP. Protsessi fikseerin joonena ja mingi hulga joontega sellel - etapid. Nähtuse fikseerin, mingi hulga karakteristikutega. Kas elu on protsess või nähtus? Kui me käsitleme elu ajas väljavenitatult, siis me käsitleme elu protsessina. Käsitledes aga hetkes läbilõikena - vaatleme kui nähtust. Kas tootmine on protsess või nähtus? Peab suutma eristama dünaamika ja staatika. AH-AA elamus sünnib dünaamika ja staatika koosmõjust, koostööst. Kas me räägime asjast, nähtusest, või protsessist. kui te kellegagi midagi arutate, siis on abiks kui küsida, kas me räägime sellest kui protsessist või kui nähtusest. Kui aga üks räägib nähtusest ja teine protsessist, siis on ju segadus ja jagatud arusaam polegi võimalik. Nähtusel ja protsessil on erinevad karakteristikud. Inimesed ei tule aga selle pealegi. (Tootmine kui protsess, seal on eesmärgid ja kohe ka vahendid eesmärkide saavutamiseks. Siis põhimõtted tegutsemiseks, kriteeriumid hindamiseks ning rütm ja pinge. Protsessi etapid ning iga etapi tagasisidestus ja edasisidestus)(Nähtuse tootmine on tööjõud, materjalid, seadmed, tehnoloogia, energia, juhtimine, kvalifikatsioon, orientatsioon, motivatsioon) Nähtusena ühed protsessina sootusk teised karakteristikud. Elu kui nähtuse puhul ühed ja elu kui protsessi puhul teised karakteristikud. Enne tuleks vaadelda nähtusi ja seejärel protsesse. Kui olete haritud siis on raske eeldada, märkate ju pidevalt igasuguseid mõttevääratusi, arutelusi ilma süsteemsuseta, käsitletakse fragmente oskamata näha nende taha, nägemata metatasandeid. Kõike seda märgates hakkab päris paha.
2. REGULATSIOONI JA JUHTIMISTASANDITE ERISTAMISE JA KOOS KÄSITLEMISE PRINTSIIP. Millised on regulatsiooni ja juhtimistasandid. Ühiskond ei ole korrapäraselt hierarhiline süsteem. Tähtis on et igal tasandil on oma spetsiifika. Erinevad rahvusvahelised tasandid, riiklik regulatsiooni tasand (valimised, riigikogu, valitsus, seadusandlik õigus, täidesaatev õigus, kohus ja nende sõltumatus, president nende vahel. ehk põhiseadus ja põhiseaduslikud institutsioonid). Ametkonna tasand (tervishoiu amet) [osa on neist funktsionaalsed ja teised territoriaalsed tasandid, ärge neid segi ajage.] Maakond, munitsipaaltasand (vallad ja linnad). Organisatsioon, asutus ja ettevõte. Perekond, isiksuse ehk indiviidi tasand (isiksus on inimese sotsiaalne kvaliteet). Igal tasandil on oma spetsiifika. üht tasandil on oma statistika, probleemi puhul munitsipaaltasandil ei lahendu see munitsipaaltasandil, suure tõenäosusega need nupud, kuhu oleks vaja vajutada on kaks astet ülespoole või kaks astet allapoole. Mis tähendab, et kõrvale tuleb viis tasandit. Selleks, et midagi üldse lahenduks tuleb tegeleda kõige sellega, millest sõltub lahendus. Millest sõltub ei asu aga sellel tasandil, milles ilmneb (vastuolu ilmneb ühel tasandil, põhjused on aga teistel tasanditel). Praktiline soovitus, vestluses küsida, millisel regulatsiooni tasandil me arutleme. On igati normaalne, et fikseerime arutluse tasandi. Oluline on mitte ajada segi eri tasanditel asuvaid regulatsioone. Haritud inimesed seda ei tee turakad ei pane seda aga tähelegi.
SOOTSIUM JA TESTPOOLNE ISIKSUS. Need on vastandid. Isiksuse puhul on valikuvabadus maksimaalne, nagu Hamleti küsimus. Aga määramatus on minimaalne. Ühiskonna puhul on aga vastupidine; määramatus on maksimaalne, mitte keegi ei tea, mis siin ühiskonnas toimub, aga valikuvabadus on minimaalne. Sootsiumi rattad veerevad aeglaselt ja kindlalt ja kui sa oled küllalt taibukas, siis võid aimata ette, mis edasi juhtub. Üldiselt kulgevad asjad oma permanentsete seaduspärasuste kohaselt, inimesed saavad neid natukene mõjutada, enamasti ei saa sedagi. kõige lihtsam tasand on keskel see on organisatsiooni, munitsipaal, asutuse, ettevõte tasand. Siin on natuke määramatust aga ühtlasi palju ka tahtele alluvat, mida saab korraldada ja organiseerida, alustada ja lõpetada.
3. ÜLDISE, ERILISE JA ÜKSIKU ERISTAMISE JA KOOS KÄSITLEMISE PRINTSIIP. ütleme, et üliõpilane on üldine, mis oleks siis eriline ja üksik? Juura üliõpilane oleks eriline ja sina/teie oled(te) üksik. Kui aga sina/teie oled(te) üksik, mis oleks siis eriline ja üldine? eriline on tüdruk. Kui auto on üldine, mis on siis eriline ja üksik? Eriline BMW, üksik, minu auto. Kui aga puu on üldine, mis siis on eriline ja üksik? Eriline Tamme puu, üksik aga õuel seisev puu. Kui te osalete koosolekul siis tehke esmalt käsitleda üldist siis spetsiifilised ning alles seejärel üksikküsimused. Kuna üksikküsimusi tuleb aknast ja uksest, te ei jõuakski üldise ja spetsiifiliseni. Uurima asudes tuleb olla selles küsimuses väga täpne. Kõigepealt eristada üldised, siis spetsiifilised, ning seejärel üksikud küsimused. Mõõtma saame hakata ÜKSIKUST ÜLDISE poole. Järeldusi saab teha ÜLDISEST ÜKSIKU poole. SÜNTEESI ja ANALÜÜSI eelduseks on selle reegliga arvestamine, vastasel juhul süntees ja analüüs ei õnnestu.
4. FUNKTSIONEERIMISE, MURDUMISE JA ARENGU EELISTAMISE JA KOOS KÄSITLEMISE PRINTSIIP. Nii kui millestki juttu tuleb, või midagi vaatlete, ESIMENE asi vaatate, kas see funktsioneerib või mitte. Näiteks laud, kas ta täidab oma otstarvet. Üksjagu süsteeme funktsioneerib regulatsiooni tõttu. Midagi ei funktsioneeri seisab ju (laud). Auto funktsioneerib kui süsteem sõltuvalt inimesest, kes seda käivitab, liikumist juhib ja peatab, mootor funktsioneerib regulatiivselt. Mis aga tähtsaim, mida rohkem õnnestub muuta süsteem iseregulatiivseks, seda parem. Mida vähem on vaja juhtida seda parem. Kui tee suudate näiteks oma kodu nii sättida, et keegi ei juhi aga kõik toimib, siis on päris mõnus elada. Aga kui keegi arvab, et tema teab, kuidas õige on ja annab hinnanguid, siis muutub elu raskesti talutavaks.
INOVAATILINE PROTSESS. Muutumine kui teadliku muutmise tulemus. Protsessi muutmine kui innovaatiline protsess. Sõna innovatsioon on üks tähtis arengu eeldus. Kui me ei oska protsesse innovatiliselt suunata, siis me eriti, midagi ei saavuta kah. Eestis on kaks innovatsiooni sihtasutust. Innovatsioon on uuenduse teadlik sisseviimine, süsteemi niisugune muutmine, milles vana asendatakse uuega. See on organisatsiooniline protseduur. Näiteks siin on süsteem ja meil on selles ebameeldivus. Oluline on teadvustada, et sees paistavad asjad ühte moodi ja väljastpoolt teisiti. Oluline on nii sisemine kui ka väline analüüs. Innovatsiooni kavandamiseks astume korraks välja, et probleem selgelt fikseerida (selleks vajalik dünaamika ja staatika ning regulatsiooni tasandid ühesõnaga kogu metodoloogia). Nüüd on vaja avastada, miks probleem on tekkinud. (kõik need astmed joonistatakse välja ühtlase joonena, mitte lillena, nad on kindlalt järgnevas jadas). Miks ja millal probleem tekkis (põhjused) -uurimistük. Väljundiks saab olla teadmine põhjuste kohta, mitte kirjeldus. Avastada on vaja funktsionaalsed ja kausaalsed seosed ehk põhjused. kolmas tükk - projekteerimine, väljundiks peaks olema otsus, mida nimetatakse projektiks. Tänu sellele, et me teame milles asi on saame me kavandada, teha otsuse. Otsus peab sisaldama lahendust selle kohta, mida nende põhjustega peale hakata ja kuidas, millal, kes peab edasi tegema, milline peaks olema tööjaotus. Otsus on keerulise struktuuriga dokument. See on organisatsiooniline projekt.
Neljas tsükkel- katsetus, mille tulemus on kindlusetunne. Kui katsetus näitab et kõik on hästi, idee on hea ja ka teostus on hea. Aga kui katsetus näitab, et idee on hea aga kavade teostus protseduur on vilets või vastupidi protseduur on hea aga idee ise on vilets. Siis tuleb teha uus otsus. Näiteks Lihula ausamba mahavõtmine. Idee oli õige, õigustatud aga teostus oli täiesti räbal. Idee ja teostus on mõlemad väärtuslikud. Mõlemad tuleb läbi mõelda.
Viies tsükkel on - motivatsiooni tsükkel. Mitte mingil juhul motiveerimine. Inimene motiveerib juba enda toimunud käitumist, õigustab ja seletab. Motivatsioon on prospektiiv ja motiveerimine on redrospektiiv. Ei saa rääkida motiveerimisest. Motivatsioon on motiivide kogum, miss reguleerib inimese käitumist, suhteid ja enesehinnangut. Nii, nüüd on vaja luua nende inimeste motivatsioon, keda see uuendus puudutab. Siin peab tekkima nõustumine, positiivne suhtumine (teeme ära). Ettevalmistus ja selle väljundiks on valmisolek, nii kvalifikatsioonilises, tehnilises kui ka organisatsioonilises mõttes. Siia kuuluvad ka kommunikatsiooni seadmed, töö lauad ja toolid, ametijuhendid. Ettevalmistus nii organisatsioonilises kui intellektuaalses mõttes.
Seitsmes tsükkel -muutus tsükkel. Kaheksas on - sette tsükkel. Oluline on teada, et kanapoegi ei loeta munast koorumisel vaid sügisel, elluastumise käigus võib paljutki juhtuda.
Üheksas on - kontrolli tsükkel. Mis õnnestus, kiira ja mis ebaõnnestus, mida tuleks muuta.
Kümnes tsükkel - korrigeerimise tsükkel. MUUTUSTE ESILEKUTSUMISEKS ON VAJA KAVANDADA KORRALIKULT INOVAATILIN ETSÜKEL. Innovatsiooniga kaasneb ettevõttes ka alati langus, kuna näiteks on vaja võtta vanad seadmed maha. Uuelt vanale üleminekuga kaasneb alati seisaks ja langus. See kõik maksab aga tänu sellele algab uus tõus. Innovatsioon läheneb innovatsioonile, see on elukestev protsess. Mõnikord mõned juhivad vabrikut, subjekti mõistet üldse ei ole. innovatsioon võib olla kõigis valdkondades ka meditsiinis.
On olemas emotsionaalne ja ratsionaalne alge, on integreeriv ja deintegreeriv alge. Kes on perekonnas emotsionaalne integraator(ema), kes on emotsionaalne desintegraator(ämm, äi), kes on ratsionaalne integraator(lapsed) ja kes on ratsionaalne desintegraator (lapsed)? Üks tahab uuendada ja teine ütleb, et ei ole tarvis, midagi uuendada. Proovige aga uuendust välja viia mõne aja pärast, selleks on vaja "märulipolitseid" Naistega koos elamine on peaaegu võimatu ja ilma on aga täiesti kindlasti võimatu. Samas on vastastikune täiendamine ja rikastamine ühtsuse eeldus. Siin on üksjagu detaile millele oleks targem, mitte mõelda, sellest võib segadus minna veelgi suuremaks. Näiteks, mis on armastus? Ja siis võid jääda hoopis ilma.
5. OTSTARBEKUSE, EFEKTIIVSUSE JA INTENSIIVSUSE ERISTAMISE JA KOOS KÄSITLEMISE PRINTSIIP. Kui te uurite midagi, siis püüdke mõista, kas see on üldse mõistlik, kas see on küllalt kaasaegne. Kas on piisavalt efektiivne. (kulud ja tulud). Ühtlasi peab vaatama ega see ei ole kultuuri, looduse või tervise arvel. Kolmas on - intensiivsus (otstarbekus, efektiivsus ja intensiivsus peavad korraga koos olema - neid tuleb käsitleda koos). Kui kellegagi midagi räägite siis küsida, kas on tehtud arvutused efektiivsuse kohta, mingi mudel, mille põhjal saaksime käsitleda nende lahenduste efektiivsust. Ning argumentatsioon otstarbekuse kohta ja faktid, mis kinnitavad intensiivsust?
Loengu salvestuse ärakiri
TÜ õigusinstituudis toimunud Ülo Voglaiu Teadusliku uurimise aluste loengust
10.09.2004
Ülo Voglaid, klassifitseerimise reeglid
KLASSIFITSEERIMISE reeglid:
1) reegel; Klassifikatsioon peab hõlmama kogu antud hulga, mitte midagi ei tohi jääda välja (tähestikus on vaja kõik märgid, siis on keele häälikulised märgid klassifitseeritud)
2) reegel; Klassifikatsioon peab olema üles ehitatud ühel kindlal alusel ja see alus ei tohi muutuda. (Koerad ei jagune kurjad, karvased ja suured) Ühe alusega algusest lõpuni.
3) reegel; Klassifikatsiooni elemendid peavad üksteist välistama, nad ei tohi kattuda.
4) reegel; Klassifikatsioonis eristavaks tunnuseks ei tohi olla midagi sellist, mis on antud klassifikatsiooni kõikidel elementidel. (Juuksed ei sobi inimesi eristavaks tunnuseks, küll aga juuste värv)(viga: rakenduslikud kõrgkoolid)(haukumine ei saa olla koeri eristavaks tunnuseks)
5) reegel; Klassifitseerimise sammu, vahe peab püsima pidevalt ühtlase pikkusega - abstraheerimise aste peab olema ühesugune(Mitte vahepeal km ja siis mm). Klassifikatsiooni kogumid, mis igasse üksusse lähevad peaksid, võiksid olla enamvähem ühe suurused.
Klassifitseerimine 4a lapse poolt.
Ülesanne: püüdke klassifitseerida enese ümber kõiki asju. Harjutage, harjutage
Mäng: 5 risti mäng. Vastata võib ainult JAH või EI. Küsida võib KAS SEE ON. Vastata võib JAH või EI. Kirjutage paberlipiku peale, MIDAGI SIIN ILMAS. Teine peab ära arvama mis see on. Kas see on ilus. JAH. Kas see on kahejalgne jne. Vaadake mitu küsimust läheb vaja, et ära arvata. Eristades klassifikatsioone saad iga asja siin ilmas kätte 5-6 küsimusega.
Võiksite omandada refleksiooni kuni 6-nda astmeni:
min 1)aste; Laps, mina tekkimine. Näeb midagi ja ta leiab sellele vastava sõna.
min 2)aste; tekkib võime kasutada asesõna (meie tahame, meie soovime, meie püüame)
3)aste; mina arvan, et teie tahate (saada haritud inimeseks)
4)aste; teie arvate, et mina arvan, et teie tahate (saada haritud inimesteks)
teie võiksite saama vabalt suutma saama hakkama ka 6-da astme refleksiooniga
Ülesanne: mõtelge missuguseid tegevusi siin ilmas veel on, mida te oskate teha. Tehke tegevuste klassifikatsioon. Pange 10-nes pallis hinne kuivõrd te valdate neid tegevusi. (n mediteerimine)
ÜLESANNE / UURING, mida aine sees tuleb valida.
Abi uurimisobjekti leidmiseks. Rääkida kõigepealt omavahel. Leida teoreetilised, metodoloogilised ja meetodid algandmete kogumiseks. Veenduma , et need meetodid sobivad algandmete kogumiseks. Ei maksa hakata tegelema millegagi, mis tuleb hiljem minema visata. (oluline, et raha ei kujuneks eesmärgiks, raha võiks püsida ikka vahendina)
1) reegel; Klassifikatsioon peab hõlmama kogu antud hulga, mitte midagi ei tohi jääda välja (tähestikus on vaja kõik märgid, siis on keele häälikulised märgid klassifitseeritud)
2) reegel; Klassifikatsioon peab olema üles ehitatud ühel kindlal alusel ja see alus ei tohi muutuda. (Koerad ei jagune kurjad, karvased ja suured) Ühe alusega algusest lõpuni.
3) reegel; Klassifikatsiooni elemendid peavad üksteist välistama, nad ei tohi kattuda.
4) reegel; Klassifikatsioonis eristavaks tunnuseks ei tohi olla midagi sellist, mis on antud klassifikatsiooni kõikidel elementidel. (Juuksed ei sobi inimesi eristavaks tunnuseks, küll aga juuste värv)(viga: rakenduslikud kõrgkoolid)(haukumine ei saa olla koeri eristavaks tunnuseks)
5) reegel; Klassifitseerimise sammu, vahe peab püsima pidevalt ühtlase pikkusega - abstraheerimise aste peab olema ühesugune(Mitte vahepeal km ja siis mm). Klassifikatsiooni kogumid, mis igasse üksusse lähevad peaksid, võiksid olla enamvähem ühe suurused.
Klassifitseerimine 4a lapse poolt.
Ülesanne: püüdke klassifitseerida enese ümber kõiki asju. Harjutage, harjutage
Mäng: 5 risti mäng. Vastata võib ainult JAH või EI. Küsida võib KAS SEE ON. Vastata võib JAH või EI. Kirjutage paberlipiku peale, MIDAGI SIIN ILMAS. Teine peab ära arvama mis see on. Kas see on ilus. JAH. Kas see on kahejalgne jne. Vaadake mitu küsimust läheb vaja, et ära arvata. Eristades klassifikatsioone saad iga asja siin ilmas kätte 5-6 küsimusega.
Võiksite omandada refleksiooni kuni 6-nda astmeni:
min 1)aste; Laps, mina tekkimine. Näeb midagi ja ta leiab sellele vastava sõna.
min 2)aste; tekkib võime kasutada asesõna (meie tahame, meie soovime, meie püüame)
3)aste; mina arvan, et teie tahate (saada haritud inimeseks)
4)aste; teie arvate, et mina arvan, et teie tahate (saada haritud inimesteks)
teie võiksite saama vabalt suutma saama hakkama ka 6-da astme refleksiooniga
Ülesanne: mõtelge missuguseid tegevusi siin ilmas veel on, mida te oskate teha. Tehke tegevuste klassifikatsioon. Pange 10-nes pallis hinne kuivõrd te valdate neid tegevusi. (n mediteerimine)
ÜLESANNE / UURING, mida aine sees tuleb valida.
Abi uurimisobjekti leidmiseks. Rääkida kõigepealt omavahel. Leida teoreetilised, metodoloogilised ja meetodid algandmete kogumiseks. Veenduma , et need meetodid sobivad algandmete kogumiseks. Ei maksa hakata tegelema millegagi, mis tuleb hiljem minema visata. (oluline, et raha ei kujuneks eesmärgiks, raha võiks püsida ikka vahendina)
Avo Tamme proosatused
AVO TAMME proosatused ja pildid meie kohtumisest
14.10.2008 Hiiumaal
vägi ei ole kuhugi kadunud,
ava end ja ta tuleb ise
kui vägi on sinus
ei vaja sa selle näitamist
.............................
Tahaksin olla iseendaga
ja kellegagi veel
Tuul aina tõmbleb ja tõmbleb,
aegajalt tõukab meid kokku sinuga
ja meil on hea meel
...................................
Sõna tahab tema juurde tagasi
mina tahan sinu juurde tagasi
tuul tahab vaikuse juurde tagasi
vaikus on tuule ema
.....................................
Kes oli ema enne kui ta emaks sai,
kes oli isa enne kui ta isaks sai
kes oli laps enne kui ta lapseks sai
ja mis oli sai enne kui laps ta ära sõi
........................................
Ei ole taktimõõtu läbivat,
ei ole rütmi läbivat,
ei ole läbivat tempot,
ei ole läbivat teemat,
ei ole meloodiat läbivat.
On harmoonia,
sisemine
tunnetuslik
ürgne
pidev
läbiv
see on,
kõik on üks.
See tähendab kõik sobib kõigega.
Arusaamist võivad segada ainult togmad.
Muusika võib sündida igal hetkel,
iagl pool.
Ta on juba sündinud,
ühena
täiuslikuna
ta on tervikuna olemas.
Esitajad ja nii nimetatud loojad
püüavad aina ja üha sellest fragmente esile kutsuda.
See on sama lihtne kui
peoga allikast vee ammutamine
ja rüüpamine.
Kes ei oska peoga vett ammutada
võib huuled torru ajada ja imeda.
Kes ei oska sedagi
võib jannu surra.
Mõni võib allikasse uppudagi,
Mõni võib allikas ujudagi,
Janu kustutada oskavad mõned,
teised jälle oskavad allikaveega ravida,
täiesti loomulikult,
täiesti vabalt.
............................................
Vahel on nii, et
vaata nii või naa,
ikka ei saa
Mis siis saab?
Siis oled saanud,
selle et ei saa!
..............................................
Tule,
tule vaikselt.
Ole,
ole lihtne.
Ütle,
ütle, mida vajad
Ehk,
ehk tõesti
..............................................
Ma tänan, ma tänan, ma tänan
olen väga tänulik,
et mul pole
enam seda, mida ma ei vaja.
Kõik, mida ma ei vaja
on nüüd vaba.
Mul pole sellest kahju,
minu suurim vara on
see, mida mul pole.
Ma pole seda tahtnud,
seepärast seda pole.
See on suurim kergendus.
...........................................
Ma olen selles olnud igavesti.
See on olnud minus enne mind.
Sellest ma koosnengi
Teda on lõputult palju,
seda ära andes see
aina kasvab.
Teda saab lõputult võtta,
sellest saab kõike teha.
See on nii lihtne.
...............................................
Kummaline,
kõik loodi tulevikus,
mis on praegu,
see hetk, mis on nii lühike,
mis haarab vaid kõike,
mille varjus on niii valge.
..............................................
Õõnsad on need, kellesse vel mahub.
Õõnsaks saamine tähendab tegelikku olemist,
olemisest rõõmu tundmist.
Ole õõnes ja sa leiad.
Õõnestamine on ettevalmistus õõnsaks saamisele.
Õõnsad asjad on musikaalsed,
õõnes inimene on musikaalne,
õõnes laps on vastuvõtlik,
täis laps on topis.
Lase õõned vabaks,
õõnsus on ainus võimalus.
Õõnsus omniline olek,
omnus, õõniline olek.
Õõnsuse mõistmiseni jõudmiseks, kulus minul
kuuskümmendkuus aastat,
kaheksa kuud ja
kakskümmend kolm päeva.
Õndsus olevat õnnistatud olek.
Õõnsus on tegelik olemine.
..............................................
Ma ei ole enam kindel.
ma ei ole sugugi kindel,
kas sind üldse olemas on.
See kõik on olnud illusioon,
vahel iluski,
mõnikord näib, et pole olulinegi.
Teinekord jälle, tundub paratamatult vajalikuna.
Kes sa õite oled,
mis sa endast arvad,
kas sinust jääb miski järele,
kas jääp on jäänuk,
kas jäänuk on see, mis on jäänud
või see, mis jääb,
kas jääk polegi see tegelikkus.
Mis on enne jääki,
kui seda poleks,
mis oli enne jääki,
poleks midagi.
Kas ei millestki võib sündida miski.
Omniline värk sünnib vajadusest
ja puust.
Kumb on olulisem kas vajadus või puu.
Vajadus on olemas ilma puutagi.
Kas ka puu ilma vajaduseta.
Vajalikud mõlemad,
eriti puu.
Omniline vidin, mis on sündinud puust
.................................................
Avo Tamme ja Tomas Valsberg loodut jagades
.................................................
Vahel olen ma tegelikkusel nii lähedal,
et võimalikkusel ja võimatusel ei näi piiri olevat.
Liivlased on siis olemas ja olematud üheaegselt.
Ma tunnen ära hingi kellega koos võiksime teha imesid,
mis poleks meie meelest imed.
Pealtnägijad ja pealtkuulajad
võiksid meid pidada nõidadeks, ravitsejaiks, šamaanideks,
sürrealistideks, lihtsalt hulludeks.
Nii on ikka olnud ja jääb vist alati nii,
sest asjasse pühendamatud ei näe, ei kuule,
ei saa aru, ei taipa, ei mõista
ja kõik need teised sõnad,
Kas see tähendab, et vahel olen ma veidi valgustunud,
veidi valgustatud,
lihtsalt vabam kui tavaliselt.
Tavaliselt ei ole siis läheduses ühtki ärkvel hinge.
Valgus või pimedus ümbritseb mu meeli või meeletust.
Ka neil ei ole siis piiri.
Kõik on lihtsalt olemas või olemata
ja ma tajun, et see on hea,
et see on õige
ja olu, mis on kõik mu juures,
need helid, see hääletus, need sõnad,
need mõisted, see puu.
Mis tähendab kõik puud, kõik helid,
kogu vaikus.
Ja mina olen see, milles see kõik on olemas
ja ma ei vaja midagi enamat,
millegi muutumist,
isegi mitte selle seisundi püsima jäämist mitte.
Kas see on algolek,
kas see on täiuslikkusele lähedal olek.
Ma võin midagi muuta
kuid ei pea seda tegema.
See on vabadus, mis on kõige esmane nähtus.
Olu ilma milleta ei sünniks armastustki.
................................................
................................................
34
Seal käiakse üksi
või sinuga
või kellegi teisega.
Kõrvalistel pole sinna asja.
Seal käid sina
või keegi teine.
Sinuga või kellegi teisega.
Kõrvalistel sinna asja pole.
Kui just mitte mina sinuga
või kellegi teisega.
Kuid kõrvalistel sinna asja pole.
Eks kõrvalised ole meiegi,
kõrvutud seal ei käi,
sest kuulisega pole seal pistmist,
eriti kõrvakuulmisega,
kuulmatusega küll.
Kuulmatu asi see on.
Kui keegi käib seal kellegi kolmandaga,
ennekuulmatu.
Sõnakuulmatud seal ei käi,
sõnakuulelikud ka ei käi.
Kõva kuulmisega võib olla
kuid mitte kõrvaline,
mitte kõrvaline,
mitte meie
.................................................
.................................................
Minu isa on rahamasin, 39 (minu isa on rahamasin)
ta teeb ja teeb aina raha.
Minul on kõik, mis ma tahan,
peale isa, kes teeb aina raha.
Ma arvan, et ta tahab, et
kogu raha oleks tema oma,
See poleks tema meelest paha.
Siis saaks selle raha panna
tegema veel rohkem raha.
Mu isa ei tea aga
kui palju tal on seda raha.
tal endal pole aega lugeda seda.
Selleks on raha lugemise masinad.
Aga needki ei jõua kogu raha kokku lugeda,
sest raha on nii palju.
Aga mu isa arvab, et vähe.
Tal ei mahu pähe, et kellelgi veel on palju raha,
seepärast mul peaaegu polegi isa.
Aga ühel teisel poisil on isa,
kes ei tahagi raha.
Ta ütleb, et tal on see, mida raha eest ei saa.
Aga ta ei ütle, mis see on.
Sest siis hakkaksid kõik seda tahtma ja
temalt võetakse ära ja
selle poisi isa peaks hakkama ennast kaitsma ja
tal poleks enam aega olla selle poisi isa.
Ta muudkui kaitseks ja kaitseks seda,
mida teistel veel ei ole.
Aga mina tahaks, et minu isa oleks ka
selle poisi isa moodi,
siis mul oleks ka isa.
Aga minul on rahamasin, kes tahab,
et mina ka rahamasinaks saaksin.
Mina tahan mängida!
Ma mängin, et minu isal on see, mis selle poisi isal,
mida raha eest ei saa.
Hiiumaal 14.10.2008
....................................................
40
Katusge aru saada!
Liig kasu andmises,
vastutamatusele võetute,
vabatahtlike ühing.
................................................
14.10.2008 Hiiumaal, Sophie, Tom, Avo ja piltnikuna mina, mängimas golfi
14.10.2008 Hiiumaal
vägi ei ole kuhugi kadunud,
ava end ja ta tuleb ise
kui vägi on sinus
ei vaja sa selle näitamist
.............................
Tahaksin olla iseendaga
ja kellegagi veel
Tuul aina tõmbleb ja tõmbleb,
aegajalt tõukab meid kokku sinuga
ja meil on hea meel
...................................
Sõna tahab tema juurde tagasi
mina tahan sinu juurde tagasi
tuul tahab vaikuse juurde tagasi
vaikus on tuule ema
.....................................
Kes oli ema enne kui ta emaks sai,
kes oli isa enne kui ta isaks sai
kes oli laps enne kui ta lapseks sai
ja mis oli sai enne kui laps ta ära sõi
........................................
Ei ole taktimõõtu läbivat,
ei ole rütmi läbivat,
ei ole läbivat tempot,
ei ole läbivat teemat,
ei ole meloodiat läbivat.
On harmoonia,
sisemine
tunnetuslik
ürgne
pidev
läbiv
see on,
kõik on üks.
See tähendab kõik sobib kõigega.
Arusaamist võivad segada ainult togmad.
Muusika võib sündida igal hetkel,
iagl pool.
Ta on juba sündinud,
ühena
täiuslikuna
ta on tervikuna olemas.
Esitajad ja nii nimetatud loojad
püüavad aina ja üha sellest fragmente esile kutsuda.
See on sama lihtne kui
peoga allikast vee ammutamine
ja rüüpamine.
Kes ei oska peoga vett ammutada
võib huuled torru ajada ja imeda.
Kes ei oska sedagi
võib jannu surra.
Mõni võib allikasse uppudagi,
Mõni võib allikas ujudagi,
Janu kustutada oskavad mõned,
teised jälle oskavad allikaveega ravida,
täiesti loomulikult,
täiesti vabalt.
............................................
Vahel on nii, et
vaata nii või naa,
ikka ei saa
Mis siis saab?
Siis oled saanud,
selle et ei saa!
..............................................
Tule,
tule vaikselt.
Ole,
ole lihtne.
Ütle,
ütle, mida vajad
Ehk,
ehk tõesti
..............................................
Ma tänan, ma tänan, ma tänan
olen väga tänulik,
et mul pole
enam seda, mida ma ei vaja.
Kõik, mida ma ei vaja
on nüüd vaba.
Mul pole sellest kahju,
minu suurim vara on
see, mida mul pole.
Ma pole seda tahtnud,
seepärast seda pole.
See on suurim kergendus.
...........................................
Ma olen selles olnud igavesti.
See on olnud minus enne mind.
Sellest ma koosnengi
Teda on lõputult palju,
seda ära andes see
aina kasvab.
Teda saab lõputult võtta,
sellest saab kõike teha.
See on nii lihtne.
...............................................
Kummaline,
kõik loodi tulevikus,
mis on praegu,
see hetk, mis on nii lühike,
mis haarab vaid kõike,
mille varjus on niii valge.
..............................................
Õõnsad on need, kellesse vel mahub.
Õõnsaks saamine tähendab tegelikku olemist,
olemisest rõõmu tundmist.
Ole õõnes ja sa leiad.
Õõnestamine on ettevalmistus õõnsaks saamisele.
Õõnsad asjad on musikaalsed,
õõnes inimene on musikaalne,
õõnes laps on vastuvõtlik,
täis laps on topis.
Lase õõned vabaks,
õõnsus on ainus võimalus.
Õõnsus omniline olek,
omnus, õõniline olek.
Õõnsuse mõistmiseni jõudmiseks, kulus minul
kuuskümmendkuus aastat,
kaheksa kuud ja
kakskümmend kolm päeva.
Õndsus olevat õnnistatud olek.
Õõnsus on tegelik olemine.
..............................................
Ma ei ole enam kindel.
ma ei ole sugugi kindel,
kas sind üldse olemas on.
See kõik on olnud illusioon,
vahel iluski,
mõnikord näib, et pole olulinegi.
Teinekord jälle, tundub paratamatult vajalikuna.
Kes sa õite oled,
mis sa endast arvad,
kas sinust jääb miski järele,
kas jääp on jäänuk,
kas jäänuk on see, mis on jäänud
või see, mis jääb,
kas jääk polegi see tegelikkus.
Mis on enne jääki,
kui seda poleks,
mis oli enne jääki,
poleks midagi.
Kas ei millestki võib sündida miski.
Omniline värk sünnib vajadusest
ja puust.
Kumb on olulisem kas vajadus või puu.
Vajadus on olemas ilma puutagi.
Kas ka puu ilma vajaduseta.
Vajalikud mõlemad,
eriti puu.
Omniline vidin, mis on sündinud puust
.................................................
Avo Tamme ja Tomas Valsberg loodut jagades
.................................................
Vahel olen ma tegelikkusel nii lähedal,
et võimalikkusel ja võimatusel ei näi piiri olevat.
Liivlased on siis olemas ja olematud üheaegselt.
Ma tunnen ära hingi kellega koos võiksime teha imesid,
mis poleks meie meelest imed.
Pealtnägijad ja pealtkuulajad
võiksid meid pidada nõidadeks, ravitsejaiks, šamaanideks,
sürrealistideks, lihtsalt hulludeks.
Nii on ikka olnud ja jääb vist alati nii,
sest asjasse pühendamatud ei näe, ei kuule,
ei saa aru, ei taipa, ei mõista
ja kõik need teised sõnad,
Kas see tähendab, et vahel olen ma veidi valgustunud,
veidi valgustatud,
lihtsalt vabam kui tavaliselt.
Tavaliselt ei ole siis läheduses ühtki ärkvel hinge.
Valgus või pimedus ümbritseb mu meeli või meeletust.
Ka neil ei ole siis piiri.
Kõik on lihtsalt olemas või olemata
ja ma tajun, et see on hea,
et see on õige
ja olu, mis on kõik mu juures,
need helid, see hääletus, need sõnad,
need mõisted, see puu.
Mis tähendab kõik puud, kõik helid,
kogu vaikus.
Ja mina olen see, milles see kõik on olemas
ja ma ei vaja midagi enamat,
millegi muutumist,
isegi mitte selle seisundi püsima jäämist mitte.
Kas see on algolek,
kas see on täiuslikkusele lähedal olek.
Ma võin midagi muuta
kuid ei pea seda tegema.
See on vabadus, mis on kõige esmane nähtus.
Olu ilma milleta ei sünniks armastustki.
................................................
................................................
34
Seal käiakse üksi
või sinuga
või kellegi teisega.
Kõrvalistel pole sinna asja.
Seal käid sina
või keegi teine.
Sinuga või kellegi teisega.
Kõrvalistel sinna asja pole.
Kui just mitte mina sinuga
või kellegi teisega.
Kuid kõrvalistel sinna asja pole.
Eks kõrvalised ole meiegi,
kõrvutud seal ei käi,
sest kuulisega pole seal pistmist,
eriti kõrvakuulmisega,
kuulmatusega küll.
Kuulmatu asi see on.
Kui keegi käib seal kellegi kolmandaga,
ennekuulmatu.
Sõnakuulmatud seal ei käi,
sõnakuulelikud ka ei käi.
Kõva kuulmisega võib olla
kuid mitte kõrvaline,
mitte kõrvaline,
mitte meie
.................................................
.................................................
Minu isa on rahamasin, 39 (minu isa on rahamasin)
ta teeb ja teeb aina raha.
Minul on kõik, mis ma tahan,
peale isa, kes teeb aina raha.
Ma arvan, et ta tahab, et
kogu raha oleks tema oma,
See poleks tema meelest paha.
Siis saaks selle raha panna
tegema veel rohkem raha.
Mu isa ei tea aga
kui palju tal on seda raha.
tal endal pole aega lugeda seda.
Selleks on raha lugemise masinad.
Aga needki ei jõua kogu raha kokku lugeda,
sest raha on nii palju.
Aga mu isa arvab, et vähe.
Tal ei mahu pähe, et kellelgi veel on palju raha,
seepärast mul peaaegu polegi isa.
Aga ühel teisel poisil on isa,
kes ei tahagi raha.
Ta ütleb, et tal on see, mida raha eest ei saa.
Aga ta ei ütle, mis see on.
Sest siis hakkaksid kõik seda tahtma ja
temalt võetakse ära ja
selle poisi isa peaks hakkama ennast kaitsma ja
tal poleks enam aega olla selle poisi isa.
Ta muudkui kaitseks ja kaitseks seda,
mida teistel veel ei ole.
Aga mina tahaks, et minu isa oleks ka
selle poisi isa moodi,
siis mul oleks ka isa.
Aga minul on rahamasin, kes tahab,
et mina ka rahamasinaks saaksin.
Mina tahan mängida!
Ma mängin, et minu isal on see, mis selle poisi isal,
mida raha eest ei saa.
Hiiumaal 14.10.2008
....................................................
40
Katusge aru saada!
Liig kasu andmises,
vastutamatusele võetute,
vabatahtlike ühing.
................................................
14.10.2008 Hiiumaal, Sophie, Tom, Avo ja piltnikuna mina, mängimas golfi
Isiklike eesmärkide üldtaseme vaatlus
I
Baka töö
II
uurimispraktikas lõpule lihvida töö
sotsioloogia klassikud I
sotsiaalne stratifikatsioon
III
saunaehitus
IV
Rootsis õppimine
V
Eurytmia
VI
Tallinn 2011 EKPLN flash mob perfomance
Flash Mob silent disco/rave
VII
Omniline loomine
VIII
eesmärkide, soovide seadmine elavdamine
raamatute lugemine
vormijoonistamine
meetodite koondamine ja süstematiseerimine plogisse
Olulistel teemadel loengute teemade ettevalmistamine (allikate läbitöötamine)
IX
Tagasivaade kavandatu teostamisele, valimaks teadlikumalt uusi tegevusi, rütme, meetoode, elukeskkonda, mõteviise, suundumusi.
Baka töö
II
uurimispraktikas lõpule lihvida töö
sotsioloogia klassikud I
sotsiaalne stratifikatsioon
III
saunaehitus
IV
Rootsis õppimine
V
Eurytmia
VI
Tallinn 2011 EKPLN flash mob perfomance
Flash Mob silent disco/rave
VII
Omniline loomine
VIII
eesmärkide, soovide seadmine elavdamine
raamatute lugemine
vormijoonistamine
meetodite koondamine ja süstematiseerimine plogisse
Olulistel teemadel loengute teemade ettevalmistamine (allikate läbitöötamine)
IX
Tagasivaade kavandatu teostamisele, valimaks teadlikumalt uusi tegevusi, rütme, meetoode, elukeskkonda, mõteviise, suundumusi.
kolmapäev, 15. oktoober 2008
mina Druiidide puuhoroskoobis
Druiidide puuhoroskoop
Saar
Saares peitub jõud. Saare-inimene on välimuselt meeldiv, sale, elegantne ning liikuv. Jätkuv ühiselu on aga temaga raske. Ta on elav, kuid ka nõudlik. Püüdleb selle poole, et tema eest hoolitsetakse, ning et kõik teised elaksid vastavalt tema soovidele. Ta teeb vaid seda, mis talle endale enim meeldib. Ta tahab iseseisvat ja sõltumatut elu, teised ei suuda aga sellega leppida.
Saar vaid naerab eluraskuste peale, jättes endast mulje kui vastutustundetust ning tahtejõuetust inimesest. See on aga näiline. Ta teab täpselt, mida tahab ning veelgi täpsemalt seda, mida ta ei taha.
Kõiges, mis puudutab edu ning heaolu, võib ta olla isekas ning enesearmastaja, lükates kõrvale kõik, mis eesmärgil võiks ees seista. Saar on küll isekas, mitte aga kitsi, vaid helde. Armastuses lööb välja teistsugune saar: hoolitsev, vastupidav ning ettevaatlik. Just sel alal on ta tugevaim ning oskab kõiki plusse ja miinuseid kaaluda. Armastusabielu on sageli ühtlasi ka mõistusabielu. Ta eksib harva ning pingutab tugevasti, et pere-elu korda saada.
Saare mõistus tugineb eelkõige intuitsioonile. Ta on originaalne ning tulvil fantaasiaid. Niisamuti nagu pihlakas, paju ning kreeka pähklipuu, on ka saar saanud kingituseks terava mõistuse. Saar vaimustub sageli ka ennustamisest, kui aga miski täide läheb, kasvab kuulsus tema arukusest veelgi. Saar mängib alati pisut saatusega. Kuid ta on vastupidav ning tema varju peitumist ei tasu karta.
Tellimine:
Postitused (Atom)