VIDEO LOENG An introduction to the science of nonviolence

Berkely University

An introduction to the science of nonviolence, mainly as seen through the life and work of Mahatma Gandhi. Historical overview of nonviolence East and the West up to the American Civil Rights movement and Martin Luther King, Jr., with emphasis on the ideal of principled nonviolence and the reality of mixed or strategic nonviolence in practice, especially as applied to problems of social justice and defense.
http://webcast.berkeley.edu/playlist#c,s,Fall_2006,D9592FA7CAC67331

“Kui ma hakksin ennast armastama” Charlie Chaplin

Luuletus, mille kirjutas Charlie Chaplin oma 70.sünnipäevaks.

“Kui ma hakksin ennast armastama”
Charlie Chaplin
Kui ma hakkasin ennast armastama,
Mõistsin, et olen igas olukorras õigel ajal ja õiges kohas.
Ja ma mõistsin, et kõik, mis juhtub, on hea – sellest ajast peale ma suudan säilitada meelerahu.
Täna ma tean: see on USALDUS.


Kui ma hakkasin ennast armastama,
Mõistsin, kuivõrd see võib teist inimest haavata,
Et ma üritan peale suruda oma soove
Kuigi ma tean, et aeg ei ole õige
Ja see inimene ei ole selleks valmis
Isegi kui see inimene olin mina ise
Täna ma tean: see on LAHTI LASKMINE.


Kui ma hakkasin ennast armastama,
Mõistsin, et emotsionaalne valu on lihtsalt hoiatus,
Et ma ei elaks oma tõe vastu
Täna ma tean: see on ISE OLEMINE.


Kui ma hakkasin ennast armastama,
Lõpetasin unistamise teistsugusest elust
Ja hakkasin nägema, et kõik minu ümber andis võimalusi kasvada
Täna ma tean: see on KÜPSUS.


Kui ma hakkasin ennast armastama,
Siis ma ei keelanud endale enam vaba aega
Ja lõpetasin vaimustavate projektide edasilükkamise määramata tulevikku
Täna ma teen ainult seda, mis teeb mulle rõõmu, mis mulle tõeliselt meeldib ja paneb mu südame hõiskama. Omal viisil ja omas tempos.
Täna ma tean: see on AUSUS.


Kui ma hakkasin ennast armastama,
Hakkasin põgenema kõige eest, mis ei olnud mulle hea: toidud, inimesed, asjad, olukorrad ja kõik muu, mis kiskus mind iseendast eemale
Alguses ma nimetasin seda “terveks egoismiks”
Aga täna ma tean: see ongi ENESEARMASTUS.


Kui ma hakkasin ennast armastama
Loobusin vajadusest, et mul oleks alati õigus
mis tähendab, et mu arvamus oli ka vale harvemini
Täna ma tean: see on LEPLIKKUS.


Kui ma hakkasin ennast armastama,
Keeldusin elamast minevikus ja muretsemast oma tuleviku pärast
Nüüd ma elan selles hetkes, kus toimub KÕIK
Nii ma elan iga päev ja ma nimetan seda TEADLIKKUSEKS.


Kui ma hakkasin ennast armastama,
Mõistsin, et minu enda mõtted võivad teha mind õnnetuks ja haigeks
Kui ma hakkasin oma südame jõudu kasutama, sai mu meel tähtsa kaaslase
Täna ma nimetan seda ühendust SÜDAMETARKUSEKS.


Meil ei ole vaja karta diskussioone, konflikte ja probleeme iseenda ja teistega, sest isegi tähed põrkuvad vahel ja loovad uusi maailmu.
Täna ma tean: SEE ONGI ELU!

What the Mayan Elders are Saying About 2012

Suurim tarkus on lihtsus. Armastus, austus, sallivus, jagamine, tänulikkus, andestus.







What the Mayan Elders are Saying About 2012 by Carlos Barrios http://lettertorobin1.site.aplus.net/id435.html

Horuse silm

Plejadlaste kanaldus
Ärgates oma ajaloo mõistmiseks, te hakkate avama oma iidseid silmi. Need on Horuse, jumala silmad. Nemad näevad kõikide asjade ja nähtuste seoseid ja etteantusi, sest iidsed silmad saavad näha üheaegselt paljudesse mõõtmetesse ning sidudes koostisosad ühtseks tervikuks saavad kokku tervikliku panoraami. Kui te avate oma iidsed silmad enda sees, suudate te siduda ühtseks tervikuks mitte ainult oma arengu individuaalse ajaloo – te võite ühineda planeedi ajaloo teadmisega, Galaktika ja kogu Universumi ajalooga. Ja siis avaneb teile tingimata kogu tõde ka sellest, kes on teie jumalad.
http://www.hol.com/~hawmtn/horus.htm

Permakultuur, jätkusuutlik maaharimine, sustainable agriculture

Sel kevadel Lilleorus toimunud Albert Batesi permakultuuri kursuse videod
on nüüd internetis üleval.
Albumist leiate lühikese ülevaate ja pikad kogu kursust kajastavad videod:
http://vimeo.com/album/1458164

ÜLO VOOGLAIU HARIDUSSEMINARI SÜSTEEMVÕLUD

Ehk siis siin viitan blogile, kus on üleval 17-18. aprill 2010 Ülo Vooglaiuga toimunud seminari kokkuvõtev piltjoonis looming.

http://joonmeedia.blogspot.com/2010/04/ulo-vooglaiu-haridusseminari.html#more

Kirjadus ülevaated, loetud raamatute kokkuvõtteid

Neil blogidel on loetud raamatute kokkuvõtted

 

 

http://loterii.blogspot.com/

http://librariancat.wordpress.com/

http://bukahoolik.blogspot.com/

http://raamatunarkar.wordpress.com/

Rahvuslus vrs vaimsus identiteedi alusena

Sotsiaalteadustes on tuvastatud teatav seos inimühiskonna enese identiteedi konstrueerimisel religioosuse või rahvusluse kaudu. See tähendab emba kumba kaudu aga üks neist on igal juhul domineeriv. On täheldatud, et nendes ühiskondades, kus religioosus väheneb (sekularisatsioon) võimendub automaatselt rahvuslus.

Öeldakse, et iga ühiskond vajab tugi narratiivi (lugu), sellest kuhu ollakse minemas. Elik ka seda, kust tullakse, kes ollakse ja kuhu minnakse. See on midagi ilma milleta ei saa ükski ühiskond toimida kriisi satumata.

Täheldasin ise et olles viimastel aastatel tundnud süvendatud huvi rahvuse ja etnose kui fenomeni vastu olin märkamatult ka enese identiteed osaks konstrueerinud rahvusliku kuuluvuse selle läbi taandades tahaplaanile enese spirituaalse identiteedi. Sellega kaasnes ka olulisel määral ärritajate kogemine eneses, puutudes kokku erinevate inimeste ja eriti rahvuslike temaatikatega. öeldakse, et alati kui te määratlete end kellenagi, nimetate end kellekski, siis on teil probleem. Nüüd on teil mida kaitsta ja mille pärast tunda end haavatuna ja solvatuna.


Järgneva (millega olen igati päri) leidsin Kristo Nikkolo blogist:

Kui patriotism piirduks ainult sümpaatiaga enda lapsepõlvekodu ja - mälestuste kohta, mida meenutades läheb süda soojaks ja meel rõõmsaks, siis sellisel juhul oleks patriotism üsnagi mõistlik ja positiivne nähtus.

Kahjuks on patriotism aga kõike muud kui seda ülalmainitut:


"Patriotism on arusaam, et see riik on ülim kõigist, kuna sa sündisid selles"
--George Bernard Shaw


"Iga rahvus tunneb üleolekut teiste rahvuste suhtes - see on toiduks patriotismile ja sõdadele"
--Dale Carnegie


"Patrtiotism on sarnane mõnele religioonile: see on see muna, kust hautakse sõdu"
--Guy de Maupassant


"Totalitaalreziim pole ei miskit muud kui institutsioneeritud patriotism"
--Steve Allen


"Riiklik religioon, patriotism, on fenomen mis on veennud paljusi inimesi, et 'riigireetmine' on moraalselt palju hullem kui mõrvamine või vägistamine "
--William Blum


"Patriotism on kunstlikult loodud ebausk, mis toetub paljudele valedele ning väärarusaamadele. See on ebausk, mis röövib inimeselt tema enseaustuse ja väärikuse ning tõstab tema arrogantsust ja eneseimetlust"
--Emma Goldman


"Kas saab miski olla veel rumalam kui see, et mehel on õigus mind tappa, kuna ta elab teisel pool jõge ja tema valitsejal on minuga omavahel riid, kuid selle mehega pole minul mingitki tüli."
--Blaise Pascal


"Minu jaoks oleks see küll suur häbi, kui mu hing oleks juhitav geograafia poolt"
--George Santayana


"Patriotism on valmisolek tappa ja tapetud saada täiesti tühistel põhjustel"
--Bertrand Russell


"Mul ei ole ühtegi riiki mille eest võidelda; Mu riik on Maa - ma olen maailmakodanik"
--Eugene V. Debs


"Ma ei ole mitte ateenalane või kreeklane, vaid maailmakodanik"
--Socrates


"See on kahetsusväärne, et kui inimene tahab olla hea patrioot, siis peab ta samal ajal olema ka terve ülejäänud inimkonna vaenlaseks"
--Voltaire


"Rahvuslus on inimkonna lapslik haigus. See on inimkonna leetriteks"
--Albert Einstein


...


Patrioot võib olla pahatihti eneseimetleja, egoismi kalduv, teiste rahvaste suhtes üleolev, mõtlemiselt mitte vaba, ohver, sõdade algataja, kannatuste põhjustaja.










Kommentaar autorilt 2 aastat hiljem, esmane tekst loodud 2010

Kui miski põhjustas teis ootamatult suure ärrituse selle teksti lugemisel siis sellest on muidugi kahju aga väärtuslik enesega kohtumise kogemus on ka ärritus kui selline.
Esmalt tõden, et ma ei pretendeeri tõele vaid ainuüksi isiklikule arvamusele antud hetkes. Praeguseks on ka minu enese nägemus sellest muutunud, kuid sellel hetkel oli see selline ja omamoodi huvitav ja mitte kedagi kahjustav looming. Leian, et tõde on suhteliselt käsitlemata ja haaramatu mõistuse kui duaalse ja separatiivse fenomeni jaoks. Mul on hea meel kuulda, et teie olete rahvusluse temaatiaks hästi haritud ja teemaga kursis nagu aru saan. Kuulaksin meeleldi teie käsitlust antud teemal. Olge lahke, see rõõmustaks mind kuulda veel mõnd vaatenurka sellele teemale või ehk rohkematki kui mõnda.

Müüt igapäevaelu osana

Katrin Aava loengust Kunstiakadeemiast.

Inimesed ei võta midagi suuremat ette, ilma, et neil oleks lugu.

müüdi loomes rahvad konstrueerivad endale kuldajastu. Kuldajastu on aeg, mis kunagi oli, see on aeg kuhu soovitakse saada tagasi ning mida nüüd siis hakatakse taastama. See on miski kuhu püüeldakse. 

Luuakse ühine retooriline visioon, mille ümber siis koondutakse eli tüvi narratiiv.

Churchill sõnastab külmasõja - "raudne eesriie langeb üle Euroopa"

Martin Luther King sõnastab praeguseni USAs kehtiva tüvi narratiivi - 

"I have a dream" (Mul on unistus) 

Viimasest sai alguse narratiiv, mis sobis nii mustadele kui ka valgetele.

Tüvi narratiivid paigutatakse kividesse ja nad hakavad linnaruumis inimesi kõnetama.

Iga riik ja rahvas vajab igal hetkel retoorilist ideed, sellest kuhu suundutakse. Eestil oli see NATOsse ja EL pääsemine. Nüüd vaja uut, see on olemas. Kuna uut saavutus visiooni ei tulnud, siis suundus kogu saavutus energia sisemisele kriitikale, konfliktidele.

Olulised autorid, kes räägivad dialoogilise kommunikatsiooni kultuurist.

Martin Buber

David Bohm

Peter Senge

Ellinor/Gerard

Dialoog tähendab alati kolmanda kultuuri teket, millegi uue teket dialoogi tulemusena, teatud ühisust, mis tekkib dialoogi tulemusele, midagi jagatut, mõlemale poolele vastuvõetavat.

See eeldab aga võrdset dialoogi. "I have a dream" kõne on III kultuuri kõne, see võimaldas dialoogi ja võeti mõlema osapoole poolt vastu.

Sõnumite andmine on julgeoleku küsimus.

 

etnod, rass, võõrsilolek, koduigatsus

Käisin kumus vaatamas India dokumentaal filmi, mis põhines ühe Indiast pärit ja inglismaale emigreerunud arsti j atema perekonna ning Indiasse jäänud lähedaste vahelisel 40aasta pikkusel koduvideote vahetamisel.

See oli film koduigatsusest ja koju naasmisest ning siis mõistmisest, et kodus olen võõras ja võõrsil võõras. Kuid võõrsil on siiski minu elu. See on elada kogu elu koduigatsusega, mis ei saagi kunagi kaetud, sest see on oma loomult psüho-emotsionaalne (utoopia).

Pärast filmi satusin vestlema Kaarliga, kes neid filmiõhtuid korraldab ja ma avastasin, et kõigi teiste rahvaste puhul võib mulle teadaolevalt rääkida koduigatsusest. Juutide puhul on see kodu veel mitte sünnikodu vaid Meie kolektiivse identiteedi kodu Iisrael.
Mustlaste puhul on see koduigatsuse fenomen justkui võõras. Isegi nende muinasjutte lugedes ilmneb üks oluline erinevus teiste rahvaste ja ajastute lugudest ja müütidest. Nimelt teiste rahvaste lugudes, (PS! muinasjutud on inimeste etnilise identiteedi tomineerimise ajal sündinud fenomen) tulevad alati kõik rändurid koju tagasi. Ka Vana-Kreeka lugudes. Mustlas lugudes aga unistab mustlane rändama minemisest, et leida oma õnne ja puudub igasugune diskursus mis viitask igatsusele tagasi. On vaid kas edasi minemine või võõrsil, laias ilmas oma õnne leidmine.

Miks see on oluline. Ehk seetõttu, et mustlastel ei toimu teistele rahvastele omaselt kodukoha kui spetsiifilise sotsiaalse keskkonan vermumist, emotsionaalses psüühikas.
Samas on nad ehk kus iganes viibides teiste ragvaste esindajatega võrreldes enam tõrjutud ja moodustavad/koonduvad oma kogukonna kus iganes nad ka ei ole. Ehk on see see, mis loob kus iganes selle, mida teised igatsevad koduna ja enesele omase kultuurikeskkonnana.

See on oluline küsimus, seetõttu, et kuna aina enam suureneb nende hulk, kes elu jooksul eemalduvad oma sünnikodust ja entilisest kodust ning on silmitsi väljakutsega tulla toime koduigatsusega.

Kui Prf. Jan Klapers on öelnud, et reaalsus on see, mida me tunneme. Siis näib zoosemiootika vaatevinklist kodu ja märgilis semantilised emotsionaalsed seosed olevat midagi, mis on vermunud psüühikas. Sellel on ehk hea põhjus, miks see nii on ise asi, kas me seda kohe suudame tuvastada. Vermunud ehk kuna varases eas on kogetud enese arengu ja maailma tundmaõppimise käigus tugevaid positiivseid emotsioone ja kõik see, mis selle emotsiooni puhkemise hetkel keskkonnas oli tajutav hakab hilisemalt esile kutsuma igatsust nende semantiliste vormide järele, mis omakorda võimaldab tuua esile vastava psüühilis-emotsionaalse täitumuse kogemuse.

Siis ehk tuleks uues keskkonans luua tugevaid positiivseid emotsionaalseid sidemeid ja suhteid antud keskkonnaga. Ehk oleks sellest abi?!

mina Druiidide puuhoroskoobis

Druiidide puuhoroskoop

Saar

Saares peitub jõud. Saare-inimene on välimuselt meeldiv, sale, elegantne ning liikuv. Jätkuv ühiselu on aga temaga raske. Ta on elav, kuid ka nõudlik. Püüdleb selle poole, et tema eest hoolitsetakse, ning et kõik teised elaksid vastavalt tema soovidele. Ta teeb vaid seda, mis talle endale enim meeldib. Ta tahab iseseisvat ja sõltumatut elu, teised ei suuda aga sellega leppida.

Saar vaid naerab eluraskuste peale, jättes endast mulje kui vastutustundetust ning tahtejõuetust inimesest. See on aga näiline. Ta teab täpselt, mida tahab ning veelgi täpsemalt seda, mida ta ei taha.

Kõiges, mis puudutab edu ning heaolu, võib ta olla isekas ning enesearmastaja, lükates kõrvale kõik, mis eesmärgil võiks ees seista. Saar on küll isekas, mitte aga kitsi, vaid helde. Armastuses lööb välja teistsugune saar: hoolitsev, vastupidav ning ettevaatlik. Just sel alal on ta tugevaim ning oskab kõiki plusse ja miinuseid kaaluda. Armastusabielu on sageli ühtlasi ka mõistusabielu. Ta eksib harva ning pingutab tugevasti, et pere-elu korda saada.

Saare mõistus tugineb eelkõige intuitsioonile. Ta on originaalne ning tulvil fantaasiaid. Niisamuti nagu pihlakas, paju ning kreeka pähklipuu, on ka saar saanud kingituseks terava mõistuse. Saar vaimustub sageli ka ennustamisest, kui aga miski täide läheb, kasvab kuulsus tema arukusest veelgi. Saar mängib alati pisut saatusega. Kuid ta on vastupidav ning tema varju peitumist ei tasu karta.