Rahvuslus vrs vaimsus identiteedi alusena

Sotsiaalteadustes on tuvastatud teatav seos inimühiskonna enese identiteedi konstrueerimisel religioosuse või rahvusluse kaudu. See tähendab emba kumba kaudu aga üks neist on igal juhul domineeriv. On täheldatud, et nendes ühiskondades, kus religioosus väheneb (sekularisatsioon) võimendub automaatselt rahvuslus.

Öeldakse, et iga ühiskond vajab tugi narratiivi (lugu), sellest kuhu ollakse minemas. Elik ka seda, kust tullakse, kes ollakse ja kuhu minnakse. See on midagi ilma milleta ei saa ükski ühiskond toimida kriisi satumata.

Täheldasin ise et olles viimastel aastatel tundnud süvendatud huvi rahvuse ja etnose kui fenomeni vastu olin märkamatult ka enese identiteed osaks konstrueerinud rahvusliku kuuluvuse selle läbi taandades tahaplaanile enese spirituaalse identiteedi. Sellega kaasnes ka olulisel määral ärritajate kogemine eneses, puutudes kokku erinevate inimeste ja eriti rahvuslike temaatikatega. öeldakse, et alati kui te määratlete end kellenagi, nimetate end kellekski, siis on teil probleem. Nüüd on teil mida kaitsta ja mille pärast tunda end haavatuna ja solvatuna.


Järgneva (millega olen igati päri) leidsin Kristo Nikkolo blogist:

Kui patriotism piirduks ainult sümpaatiaga enda lapsepõlvekodu ja - mälestuste kohta, mida meenutades läheb süda soojaks ja meel rõõmsaks, siis sellisel juhul oleks patriotism üsnagi mõistlik ja positiivne nähtus.

Kahjuks on patriotism aga kõike muud kui seda ülalmainitut:


"Patriotism on arusaam, et see riik on ülim kõigist, kuna sa sündisid selles"
--George Bernard Shaw


"Iga rahvus tunneb üleolekut teiste rahvuste suhtes - see on toiduks patriotismile ja sõdadele"
--Dale Carnegie


"Patrtiotism on sarnane mõnele religioonile: see on see muna, kust hautakse sõdu"
--Guy de Maupassant


"Totalitaalreziim pole ei miskit muud kui institutsioneeritud patriotism"
--Steve Allen


"Riiklik religioon, patriotism, on fenomen mis on veennud paljusi inimesi, et 'riigireetmine' on moraalselt palju hullem kui mõrvamine või vägistamine "
--William Blum


"Patriotism on kunstlikult loodud ebausk, mis toetub paljudele valedele ning väärarusaamadele. See on ebausk, mis röövib inimeselt tema enseaustuse ja väärikuse ning tõstab tema arrogantsust ja eneseimetlust"
--Emma Goldman


"Kas saab miski olla veel rumalam kui see, et mehel on õigus mind tappa, kuna ta elab teisel pool jõge ja tema valitsejal on minuga omavahel riid, kuid selle mehega pole minul mingitki tüli."
--Blaise Pascal


"Minu jaoks oleks see küll suur häbi, kui mu hing oleks juhitav geograafia poolt"
--George Santayana


"Patriotism on valmisolek tappa ja tapetud saada täiesti tühistel põhjustel"
--Bertrand Russell


"Mul ei ole ühtegi riiki mille eest võidelda; Mu riik on Maa - ma olen maailmakodanik"
--Eugene V. Debs


"Ma ei ole mitte ateenalane või kreeklane, vaid maailmakodanik"
--Socrates


"See on kahetsusväärne, et kui inimene tahab olla hea patrioot, siis peab ta samal ajal olema ka terve ülejäänud inimkonna vaenlaseks"
--Voltaire


"Rahvuslus on inimkonna lapslik haigus. See on inimkonna leetriteks"
--Albert Einstein


...


Patrioot võib olla pahatihti eneseimetleja, egoismi kalduv, teiste rahvaste suhtes üleolev, mõtlemiselt mitte vaba, ohver, sõdade algataja, kannatuste põhjustaja.










Kommentaar autorilt 2 aastat hiljem, esmane tekst loodud 2010

Kui miski põhjustas teis ootamatult suure ärrituse selle teksti lugemisel siis sellest on muidugi kahju aga väärtuslik enesega kohtumise kogemus on ka ärritus kui selline.
Esmalt tõden, et ma ei pretendeeri tõele vaid ainuüksi isiklikule arvamusele antud hetkes. Praeguseks on ka minu enese nägemus sellest muutunud, kuid sellel hetkel oli see selline ja omamoodi huvitav ja mitte kedagi kahjustav looming. Leian, et tõde on suhteliselt käsitlemata ja haaramatu mõistuse kui duaalse ja separatiivse fenomeni jaoks. Mul on hea meel kuulda, et teie olete rahvusluse temaatiaks hästi haritud ja teemaga kursis nagu aru saan. Kuulaksin meeleldi teie käsitlust antud teemal. Olge lahke, see rõõmustaks mind kuulda veel mõnd vaatenurka sellele teemale või ehk rohkematki kui mõnda.

PLEJAADLASTE ÕPETUSED

Teksti on kanaldanud Barbara Marciniak.
Eesti keelde tõlkinud Robert Jõemägi
PLEJAADLASTE ÕPETUSED


Meie oleme siin. Meie olemegi plejaadlased. Kollektiivne energia Pleiadeselt. Meil on pikk ajalugu. Meie esivanemad tulid teisest universumist- universumist, mis oli saavutanud täielikkuse. Sina töötad lihtsalt ühel planeedil, mis liigub tervilklikuks saamise poole, ning meie oleme siin, et sind selle ülesandega aidata. See tervilklikuks saamine või transformatsioon on teadustatud paljude poolt kogu igavikuks. Praegu elame me väga tähtsal ajastul- mis praegu planeet Maal juhtub, mõjutab kogu universumit.
Meie esivanemad olid ühed algsetest Maa loojatest. Korraldajad, kes seemendasid maailmu ja tsivilisatsioone loovuse ja armastusega. Tänu nende kvalifitseeritusele meeldis neile luua maailmu nii nagu dirigendile meeldib dirigeerida. Meie esivanemad on ka teie esivanemad ning me sooviks end kutsuda ühiseks iidseks perekonnaks. Ja nii see tõesti ongi.
Meie esivanemad andsid oma DNA algsetele planeerijatele ning see DNA sai üheks osaks inimsoo DNAst. Praegu on toimumas üleminek. Dimensionaalne nihe, mis vähendab kolmanda dimensiooni tihedust, mis tähendab, et me liigume kõrgematele teadvuse tasanditele, kus kehal ei ole nii kindlat seisundit. Sa oled tulnud siia, sest sa soovid vallata evolutsiooniprotsessi kõrgemal määral ja olla ka suuteline selles tasandis elama. See saab olema väga huvitav, sest see tähendab, et te funktsioneerite korraga mitmetes reaalsuse tasandites. On olemas tohutul määral kultuure ja ühiskondi, mis eksisteerivad kosmose avarustes. Need kultuurid ja ühiskonnad on olnud selle planeedi osaks ja samas ka sellest eemaldatud juba algusest peale. See pole vaid nii, et meie plejaadlased oleme tulnud siia teid abistama. Meie oleme vaid üks grupeering ühest tähesüsteemist. On paljusid, kes on reisinud siia mitmetel põhjustel. Enamus maaväliseid olendeid on siin teie teadvuse tasandi avardumise eesmärgiga, kuigi on ka neid, kellel on siin teine eesmärk.
Te olete kõik hämmastavad liikmed Valguse olendite seas ning te olete seekord siia planeet Maale tulnud selleks, et tekitada nihe ja luua üksteist toetav kett ülemineku kergendamiseks. Armastus on võti. Armastus on see, millest on loodud universum. Praegune tehnika meie planeedil areneb vaid kindla piirini, sest inimkond pole veel päris hästi aru saanud, et armastus on vajalik. Energia võib võtta igasuguse loovuse vormi, kuid kui me tegeleme ahnuse, vihkamise või mistahes emotsiooniga, mis meid valgustatuse poole ei vii, suudame me liikuda vaid teatud tasemeni. On kindel hulk informatsiooni, mis on võimaldatud sellist laadi vibratsioonidele. Armastus on algeline ehituskivi ning seetõttu eksisteerivad armastuses kõik võimalused. Tuua tagasi Valguse kontseptsioonid, milleks on informatsioon ning armastus ehk loovus, on meie plaan. Selleks on vaja lindpriisid nagu Valguse Perekond, et tulla süsteemi, mis on olnud algeliselt pime igavik, ja siis seda muuta. See on suuremahuline plaan, milles te kõik osalete. Kõik meie seast on teinud meeletu hüppe, et maanduda sellisesse väljakutset pakkuvasse kohta sellisel väljakutset pakkuval ajal. Te olete kindlad, et te seda suudate. Ja lisaks öeldi teile kõigile, et teie teekonnal pakutakse palju abi ning erinevatel üleminekukohtadel teie arengus esitlevad teile end erinevad olemused erinevatest kohtadest ning erinevate võimetega. Nad on siin, et teid üles kütta ja teid tegutsema panna ning näidata, et keegi ei tee midagi teie eest ära. Meie oleme ühed neist päästikutest. Katalüsaatorid, sest kui te kuulete sõna plejaadlased, tunnete te universaalset ühendust, sest meie aitame teil oma informatsiooni edasi toota ja ka tööle rakendada.

Meie, grupeering kes teiega räägib, kavatseme täita oma resümeed huvitavate kogemustega. Kui me esmakordselt 1988 aastal rääkima hakkasime, koosnes meie grupeering 50-75 olendist. Mõned neist olid võtnud füüsilise kuju, mõned mitte. Kuid kõik meist olid plejaadlased. Aegamööda on meie arv kasvanud ning nüüd on meie seas tublisti üle 100 olendi paljudest erinevatest süsteemidest. Nüüd võib meid kutsuda plejaadlased pluss. Meie reaalsuses on ka neid, kes usuvad, et me ei suuda omale etteseatud eesmärke teie Maa elanike suhtes täita. Nad tunnevad, et me proovime liiga palju ja võtame liialt riske. Samas nõjatuvad nad oma tooliservadel ja vaatavad, mis juhtuma hakkab.
Me oleme siin, et teid aidata, õpetada ja teiega koos selles protsessis kasvada. Me jagame teiega oma versiooni asjadest ainult selleks, et teid kõrgemale teadvuse tasandile tuua. Me ei soovi ka väita, et vaid see versioon asjadest on õige. See õpetus on loodud vaid kõrgemaks vaimseks hüvanguks ja meie jutud on selleks, et teid rohkem üles äratada. Meie kavatsus ongi selline. Me soovime tuua ideid teile kaalumiseks. Me soovime, et te ei jääks ühte ideesse kinni ja me soovime omaks võtta selle, mille suhtes te kõhklete ja mida te kardate. Mõistke, et kui te kohtute oma varjupooltega, loote te võimaluse vabanemiseks kõigile, kellega te kokku puutute. See toob meid tagasi esimese ja viimase tõekspidamise juurde- mõte loob. Ükskõik millises situatsioonis sa ka pole, see on sinu enda mõtete vägi, mis sind sinna juhtis. See on ka laitmatu usk, et mõte loob, mis tranformeerib su kogemuse planetaarsesse eksistentsi. Sina ise soovisid siia tulla. Sa oled siin täitmas ülesannet, et tõsta oma mälestused esile ning tuua inimeksistentsi väärtus tagasi loomise esiplaanile.
Sa oled vajatud. Sa oled selle ülesande jaoks treeninud mitmeid elusid. Ja sa ei tulnud siia ettevalmistamatuna. Kõik mida sa praegu pead teadma on su enda sees ja sinu ülesanne on oma treeningut meeles pidada. See ei ole eluaegne, kui sulle õpetatakse uut informatsiooni. Eluaegne on see, kuidas sa õpid mäletama seda, mida sa juba tead. Ja seda me teile meelde tuletama tulimegi. See on osa meie ülesandest. Inimkond on eksperiment. Inimkond on ettekavatsetud nagu ka kõik muu loomise juures. Esmane Looja hakkas eksperimenteerima loomisega juba väga väga pikka aega tagasi siin universumis suurema eneseavastuse, eneserahulduse ja eneseväljenduse eesmärgiga. Esmane Looja tõi energiaid ja eluessentsi, ehk iseenda käepikendusi siia universumisse ja varustas neid laiendusi omapoolsete kingitustega. Esmane Looja ütles iseenda laiendustele- minge välja ning looge, kuid tooge kõik asjad mulle tagasi. See oli üpriski kerge ülesanne. Niisiis läksidki Looja enda laiendused ilmaruumi ja hakkasid tema poolt antud energiatega eksperimenteerima nagu see eksisteeriks nende endi sees. Nad lõid omaenda hierarhia, mis omakorda lõi järgmiseid hierarhiaid. Iga õnnestunud hierarhia lõi järgmise hierarhia, mis oli varustatud omaenda essentsiga ja mis oli abiks universumi arengul. Lõpuks loodi ühes galaktilises süsteemis plaan, et luua Maa. See pidi olema intergalaktiline informatsiooni vahetuskeskus. See oli täiesti imeline plaan. Maa oli imeline koht, mis asus ühe galaktilise süsteemi serval. Teistest galaktikatest Maale saabumine oli üpriski kerge. See oli paljudele laineportaalidele lähedal. Laineportaalid on energia kiirteed läbi kosmose rändamiseks. Looja üheks osaks oli meistergeneetik. Meistergeneetik lõi erinevaid eluvorme- mõned neist olid loomad, mõned inimesed. Seda suutis ta teha erinevate DNA vormidega mängides. Kuid just teadlikud tsivilisatsioonid panustasid sellesse, et teha planeet Maa informatsiooni vahetuskeskuseks. See pidi olema valgustatuse keskus, elav raamatukogu. Algsed Maa planeerijad olid Valguse Perekonna liikmed- olendid, kes töötasid selle nimel ja olid seotud teadlikkuse aspektiga mille nimeks oli Valgus. Valgus on informatsioon. Valguse Perekond lõi informatsioonikeskuse, milles nad eostatud olid. Nad disainisid koha, kus galaktikad panustavad oma informatsiooni ja kus kõik saab kaasosaleda ja jagada oma spetsiifilist teadmist.
Maa pidi olema kosmiline raamatukogu. Koht täis imelist ilu, mis eksperimenteeris sellega, kuidas informatsiooni saab koguda sagedustena ja läbi geneetiliste protsesside. Raamatukogueksperiment aga katkestati. See tundus liiga ahvatlev, et mõned seda omada saaksid. Maa varase ajaloo hulgas on teada kosmilisi sõdu selle planeedi omandiõiguse pärast. Kokkupõrked leidsid aset ning Maast sai hoopis duaalsuse koht. Osad Looja teadvuse omajad tulid Maale kui vabu õiguseid omavasse kohta ning võtsid selle üle.
Kui kokkupõrge toimus, võitles kindel grupp olendeid kosmoses ning nad said planeet Maa territooriumi omanikeks. Need olendid ei tahtnud, et Maa algsed elanikud ehk inimesed teaksid, mis oli toimunud. Teadmatuses on neil kergem inimesi kontrollida. Seepärast ongi Valgus informatsioon ja pimedus informatsiooni puudus. Need olendid alistasid Valguse ja Maast sai nende territoorium. Need uued omanikud, kes tulid siia 300 000 aastat tagasi, on need kellest piiblis räägiti kui imelistest olenditest. Ka räägiti nendest Babüloonia ja Sumeri kivitahvlitel ja tekstides üle kogu maa. Nad tulid Maale ja korraldasid ümber algsed asukad. Nad korraldasid ümber nende DNA, et inimesed saaksid elada vaid piiratud sagedustega informatsiooniväljades ja võtsid inimestelt sagedusi endale, et püsida võimul. Algne inimene oli imeline olend, kelle DNA ahelas oli 12 keerdu ja sinna oli palju panustatud ka iidsete tsivilisatsioonide teadmisi. Kui uued Maa omanikud siia saabusid, töötasid nad oma laboratooriumis välja uue DNA, millel oli 2 keerdu ehk topeltheeliks DNA. Originaalne DNA ahel jäi küll inimese rakkudesse alles, aga seda ei olnud võimalik kasutada. See oli poolitatud ning lahtiühendatud. Inimeste rakkudes on Valguse poolt kodeeritud kiud- suurepärased, läbipaistvad energiasooned, mis kannavad endas informatsiooni. Kui need läbipaistvad sooned töötavad koos nagu kaabel(nagu fiberoptika töötab), loovad nad sinu DNA heeliksi. Sind jäeti aga topeltheeliksiga. Kõik mis oli ellujäämiseks ebavajalik ja mis sind asjadega kursis hoiab, elimineeriti. Topeltheeliks jätab sind kontrollile alluvasse ja juhitavasse sagedusse.
Meie, plejaadlased, reisisime ajas tagasi, kohta, mida võib kutsuda meie minevikuks. Me tulime kui Valguse esindajad, et jagada teiega sagedust. Sagedust, mida kõik teie hulgast nõustusid kandma sellel planeedil. Meie tulime eesmärgiga muuta seda DNAd, mis oli ümberkorralduste tagajärjel inimestele jäetud. Plaan muuta sagedusmodulatsiooni, mis mõjutab inimrassi, hõlmab endas vana DNA lahtiharutamist ja Valgusega kodeeritud energia üleslaadimist.
Maa aitab samuti omal moel universumi evolutsiooni. Siin hakkab plaan õitsema ning Maal toimuv mõjutab väga mitmeid maailmu. Sinu DNA areneb 2 heeliksist 12 heeliksini. Need 12 heeliksit on vastavuses sinu tšakratega sinu keha sees ja sellest väljaspool. See protsess on hämmastav evolutsiooniline hüpe, mille osaks meie saame. See protsess kiireneb meeletult järgmise 20 aasta vältel. Juba praegu on neid, kes on saanud 12 heeliksiga DNA struktuuri osaliseks. Need 12 spiraalset DNA keerdu suhtlevad üksteisega nii keha sees kui ka kehast väljas. 12 keeru ühendus tähendab, et 12 energia- ja informatsioonikeskust saavad hakata funktsioneerima ja saatma informatsiooni läbipõimunult edasi ning tagasi. Kui inimese DNA ahel hakkab ühinema 12 heeliksiliseks ahelaks, tekib hämmastav vägi. Kui inimesed tulevad kokku ja esitavad ühise taotluse on neil võimalik saada üheks kosmosega ja võtta vastu kõiki energiaid mis sealt tulevad. Ja teha seda teadlikult. See muudab kogu universumi nägu. Toimub identiteetide pinnale tõusmine, kultuuride ilmnemine ja paljude uute maailmakorralduste sisenemine meie maailma. Samas on ka palju kaost ja segadust. Valguse Perekonna liikmetena võime me seda lihtsalt jälgida, teades et kaos ja segadus on vajalikud, et murda maha süsteem ja et selle saaks üles ehitada Valguse jõuga. Valguse Perekonna liikmetena saame me teadlikult mõista, et selle ümberkorralduse üleelamisel saame me kõik meeletult areneda.


Jumalikkuse kohta on palju väärarusaami. Universum on täis olendeid kes läbi aegade on arenenud ning omastanud igasuguseid võimalusi ja funktsioone iseenda vajaduste rahuldamiseks ja loovaks väljendamiseks. Eksistentsi ja teadvuse tähtsus on loovus ning loovusel on palju vorme. Igavikke tagasi oli Maa vaid mõte kõrgemate olendite peas, kes soovisid vaid luua uusi eluvorme ja elukohti. Paljud neist mõjutasid selle universumi loomist ja seepärast oled sa neid tembeldanud Jumalaks. Tegelikkuses olid nad aga maavälised valgustkandvad energiad, mis olid eraldatud tegelikust Loojast. Tegelikult kasutame me haruharva terminit Jumal suure J tähega. Kui me seda terminit kasutame, viitame me olendile, keda me teame esmase Loojana. Esmane Looja on iseenda seesmise armastuse plahvatuse kaudu varustanud kõiki asju teadvusega. Esmase Looja rännakul ongi kõik asjad esmase Loojaga üheks saanud. Teadlikkuse evolutsioon ja oskus informatsiooni vastu võtta on see mis lubab meil Jumala lähedust tunda. Paljud inimesed Maal tunnevad, et nad on Jumalaga üheks saanud. Võib-olla saadab neid osa esmasest Loojast, kes on tõstnud nende vibratsiooni kindlal ajal. Esmase Looja kogu vibratsioon hävitaks inimese keha otsekoheselt, sest see ei suuda nii palju infot vastu võtta. Need, kes sinu jaoks Jumalat esindavad, on vaid väike osa Jumalikust vibratsioonist.
Loojad, kes seda planeeti kontrollivad, suudavad end füüsilisse kehasse asetada. Kuigi enamasti eksisteerivad nad teistes dimensioonides. Nad hoiavad maad teatud vibratsioonisagedusel. Nad tekitavad emotsionaalseid traumasid, et end hellitada. On ka olendeid, kes austavad elu üle kõige. Samas on ka neid, kes elu ei austa. Nad ei saa aru oma ühendusest eluga. Looja teadvuse omanikud on kosmoseolendid, kelle kodu asub kosmoses. Ka nemad arenevad. Enne invasiooni töötas siin planeedil meeskond, kelle ülesandeks oli ühendada planeet Maa galaktika tähtsamate informatsiooniallikate ja tähesüsteemidega. Siis puhkes aga sõda kosmoseelukate ja valgustatute vahel. Kosmoseolendid tahtsid seda paika paljudel põhjustel, mis ei teeninud Valgust. Jumala enda silme all on aga kõik lubatud. Seepärast õpitakse ka palju õppetunde. Kes on need olendid, kes tulid siia ja rikkusid algsed plaanid seoses planeediga Maa? Kes on need, kellele me vahest kui „ Räpastele T-särkidele“ vastu vaatame? Need kosmoseolendid on pooleldi inimesed ja pooleldi reptiillased(a la sisalikud). Tore oleks, kui te neid väga tõsiselt ei võtaks. See ajab teid ainult rohkem närvi. Meie ei ole siin teie hirmutamiseks- me oleme siin teie informeerimiseks. Mõned Loojad lõid elu vaid selleks, et see neid ja nende vajadusi toetaks. Nad on sütitanud teie emotsioone. Üks suurimaid saladusi, mis teie liigi eest on varjatud on see, et iga tundega on kaasas rikkalikkus ja küllus. Teid on juhitud kõrvale emotsioonide kogemisest, sest läbi emotsioonide saame me endale asju selgeks teha. Teie emotsioonid ühendavad teid oma spirituaalse kehaga. Spirituaalne keha ei ole füüsiline. See eksisteerib multidimensionaalses sfääris. Reptiilide seas on neid, kes on pahatahtlikud ja neid, kes on heatahtlikud.
Miks teil seda vaja teada on? Sellepärast et reptiilide reaalsus ühildub teie dimensioonidega. Te peate nendega rahu sõlmima ja tekitama implosiooni oma hinge kollektsioonis. Nii saad sa jõuda tagasi algse Jumala juurde. On olnud palju Loojaid, kellest vaid mõned on füüsilises vormis. Praegusel hetkel tuleneb teie suurim rahulolematus ja ebamugavus just reptiilidesarnastest olenditest, sest just nemad tunduvad teile kõige võõramad.
Meie kavatsus on laiendada teie ideed sellest, kes teie Jumalad on, sest need Jumalad naasevad Maale tagasi. Seepärast on ka siin planeedil praegu selline keeris. Kui te õpite hoidma Jumalatelt saadavaid sagedusi, olete te valmis ka nendega kohtuma. Te peate õppima kuidas eristada maaväliseid energiaid. Me elame vaba tahte universumis, nii et kõik eluvormid on siin lubatud. Kui mõni energia soovib sind hirmutada, manipuleerida või kontrollida, siis pole see energia selline, mis sinu kõrgematel eesmärkidel töötamisel kasuks tuleb. Sul on võimalus valida, kellega koos sa töötad. Te elate ühel tähtsaimatest ajastutest, sest energia hakkab elama. Jumalad on siin. Teie oletegi need Jumalad.
Kui te saavutate ärkveloleku oma ajaloo suhtes, hakkate te avama oma iidseid silmi. Need on Horuse silmad ja nendega ei näe te asju inimeste vaatenurgast. Nendega näete te kõike läbi Jumala silmade. Nad näevad kõikide asjade ühendatust ja vajalikkust. Iidsete silmadega on võimalik näha läbi mitmete reaalsuste ja ühendada kogu pilt. Kogu ajalugu. Kui te avate iidsed silmad endas, ei ole te võimeline ühinema vaid iseenda personaalse ajalooga, vaid ka kogu planetaarse ajalooga. Galaktilise ja ka universaalse ajalooga. Siis saate te tõesti teada, kes teie Jumalad on.
Kaua aega tagasi eksisteerisid olendid, kes soovisid luua. Et seda teha, pidid nad minema loomingu sisse ja muutma selle struktuuri. Need olendid olid ühenduses, kaitsesid ja hoidsid põhilist loomise aspekti ehk Valgust. Erinevatel ajastustel kohtusid ja töötasid need Valguse kaitsjad üheskoos ja nende teed ristusid erinevates reaalsuse valdkondades. Nad planeerisid, jagasid jooniseid ja panid paika kindla aja, mil nende plaan tööle rakendada. Need olendid valisid kindla aja oma plaani tööle rakendamiseks just siis, kui Valgus on sobivas kohas. Need olendid olete teie ise ja see aeg on praegu. See aeg on kindlalt määratletud ja teie kõik teate, et te olete siia tulnud eesmärgiga. Igaühe eesmärgiks on loomulikult saada täievõimulikuks ning aidata kaasa planeedi ühinemisele. Kõik meie seast ei ela seda nihet üle. Kõik meie seast ei ole selles vibratsioonis, mis soovib töötada harmoonias sellel ajastul. On neid, kes tunnevad täielikku ekstaasi, kui nad kogevad seda, milline on uus autoriteet. Kõrgem autoriteet uute aluspõhimõtetega, Loom-Jumalad, või kuidas iganes neid ka kutsuda. Valgus Perekond, kes on selle planeedi loojateks, hakkab nüüd looma omaenda planetaarset sfääri. Omaenda Maad.
Järgmiste aastate jooksul ei pruugi taevast tulevad olendid olla Valguse Perekonna liikmeteks. Nad on peegliks neile, kes siin planeedil elavad. Me oleme teile öelnud, et teie õppetunniks on autoriteet. Te peate saame omaenda autoriteediks ja te ei tohi oma otsustusvõimet anda üle valitsuse liikmetele, vanematele, õpetajatele või isegi Jumalatele. Maa elanikud peavad muutuma kõikvõimsaks. Te hakkate vaikselt tundma, mis tulema hakkab. Valguse kandmine on hämmastav ülesanne. Kohe, kui sa selle oma kehasse lased, on seda võimatu peatada. Pole sellist asja nagu Valguse meeskonnast loobumine või et mind ei tunnustata Valguse Perekonna liikmena. Osad teist soovivad seda vahest teha, kuid kohe, kui Valgus teieni jõuab, on asi selgeks tehtud. Paljud teist, kes on õppinud ja kasutanud omaenda tajusid peavad inimkonna käitumist kosmoseolendite suhtes naeruväärseks, sest nad õpetavad meile palju tehnoloogilisi asju ja jagavad meiega vajalikku informatsiooni. Võib-olla ravivad nad ka kindlaid haigusi, mida nad ise algselt luua aitasid. Nad õpetavad teile palju rohkem, kui meie planeedi teadlased on suutelised mõistma. Kallid inimesed! Te olete saamas sellise seikluse osaliseks ja vaid teie saate seda seiklust endast väljaspoole tuua.
Kui te hakkate elama, õpetame me teile kuidas usaldada identiteeti, sünkroonsust ja planeediga ühinemist. Siis hakkate te mõistma, et ka keset kõige hullemat häda olete te võimelised trotsima inimkonna seaduseid. Kõike seda hakkate te tunnetama. Lubage oma ajurakkudel olla ilma, et seda segaks teie ratsionaalne meel. Nii olete te võimelised mõistma asju ka kõige väiksemate pisiasjadeni välja. See kogemus kannab endas tunde kasvatamist ja selle hoidmist kuni ühel pärastlõunal tunnete te meeliülendavat kõiketeadmise tunnet. Tuhandete lehekülgede pikkuse pühakirja informatsioon elustub teis umbes 5 sekundiga ja seda saadab Jumalik ekstaasitunne.
Teie füüsilises kehas peitub kogu universumi ajalugu. Mis praegu siin planeedil toimuma hakkab, on otseses mõttes teie füüsilise keha mutatsioon. Te võite lasta sel areneda punktini, kus tast saab justkui arvuti, mis on võimeline vastu võtma seda informatsiooni, mida teil vaja on. Enne kui te siia planeedile tulite, nõustusite te kõik osalema sündmustes, mis sütitavad koodsüsteemid ja joonised teie enda sees. See aktiveerib teie mälu. Siis tulite te siia maisesse kehasse ja unustasite kõik selle. Teie kõigi koodsüsteemid ja joonised on sütitatud mingi piirini, sest te saate aru, et on olemas jumalik eesmärk või jumalik plaan, milles teie osalete. Koodsüsteemide sütitamine ja teie identiteedi realiseerumine muutuvad fenomenaalselt intensiivseks. Selle põhjuseks on arenev DNA. Kui teis on 12 DNA heeliksit paika pandud, hakkavad nad end ühendama 12 tšakra külge. 12 tšakrat on keeriste keskusteks, mis on kodeeritud informatsiooniga, mida te peate oskama tõlkida. Te arenete ka siis, kui te ei ole siin planeedil ja arvatavasti olete te ka rohkem oma teiste identiteetidega kursis. Te peate saama superolenditeks, ükskõik millises reaalsuses te ka ei eksisteeri, sest Valguse Perekonna liikmetena lindpriide osakonnas on see teie tugevaks küljeks. Te tulite siia vabatahtlikult, et sellist väljakutset vastu võtta. Just seepärast, et te väljakutsuv oleksite. Mitte viisil, mis teile probleeme või ebaharmooniat tekitaks, vaid viisil, mis tekitaks harmoonilist väljakutset. Läbi harmoonia olete te väljakutse vana vibratsioonisageduse suhtes.
Praegune evolutsioonisüsteem, mis on Looja teadvuse omanike poolt loodud, muutub tänu 12 heeliksi süsteemile, mis reageerivad 12 tšakrale, millest 7 on teie kehas ja 5 sellest väljaspool. Sellisel viisil lihtsalt saab süsteem ühenduse. Mõned inimesed funktsioneerivad 12 heeliksiga üpriski varsti, kuid osadeni jõuab see alles hiljem. See on nii lihtsalt sellepärast, et inimesele saab anda sellist sagedust alles siis, kui ta suudab seda integreerida. Paljudel on juba raskusi asjade integreerimisega plaani alguspunktis. Paljud Maa elanikud on suutnud ennast veenda selles, et on olemas vaid üks reaalsus ja lihtsalt muud moodi ei saagi asjad olla. Sellest võib lihtsalt saada ka inimrassi allakäik.
Kui kõik heeliksid saavutavad täieliku jõu inimeses, toimub inimese sisemiste teadmiste ärkamine. Teadmised, mis ulatuvad kaugemale sellest, mida inimesele on õpetatud. See sisemine tarkus on äratuntav, kui iseenda tarkus. Tarkus, mis ütleb, et on olemas palju rohkem kui see füüsiline maailm. Usu seda. Tea seda. Mõista seda. On meeletult tšakrakeskuseid ja heelikseid, mis saavad tekkida. Praegune ühisnimetaja on anda inimestele 12 heeliksit ja tšakrat, sest niipalju on nad suutelised vastu võtma ilma et nad iseend hävitaks. 7 kehasisese tšakraga on kerge töötada, sest nad on kehas kergesti ülesleitavad- esimesed 3 tšakrat tegelevad ellujäämise, seksuaalsuse ja tajudesüsteemiga. 4. tšakra on südametšakra- see tegeleb kaastundega ja ühendusega kõigi asjade vahel. 5. tšakra on kurgutšakra, mis on seotud rääkimisega. 6-ndaks tšakraks on kolmas silm ehk visioon. 7. tšakra on kroontšakra, mis sümboliseerib inimese teadmist selle kohta, et tema identiteet ulatub palju kaugemale kui ta füüsiline vorm.
Kui sa jõuad 5 kehast väljaspool asuva tšakrani, pead sa hakkama leiutama välja uusi teid, et saada aru, mis tegelikult toimub ja uskuma asjadesse, mida sa kindlalt ei tea. 8. tšakra on meil tegevuste valdkonnaga seotud. See asub 12 tolli või natuke rohkem sinu peast kõrgemal. Enamus inimesi hoiab 8-ndat tšakrat oma füüsilise keha eest suletuna. 9. tšakra asub paar jalga meist kõrgemal ning siis, kui 9 heeliksit on ühendunud, liigub see tšakra välja Maa atmosfääri ja temast saab rohkem maine tšakra, ühinedes maise töövõrgustikuga. See on link. Tšakrad number 10, 11 ja 12 on palju rohkem meist eemal. Kui 10. tšakra on ühendatud, on ta sinu päikesesüsteemis. 11. tšakra liigub sinu galaktikasüsteemi ja 12. tšakra võib leida ankurdatult kuskil siin universumis. Sa hakkad saama infot neilt personaalkeskustest, mis on samas ka kollektiivsed informatsioonikeskused. Samamoodi on su teised tšakrakeskused kollektiivsed.
Kui sa õpid tõlkima tšakrakogemusi, avastad sa et elu pole enam selline, nagu ta oli. Avastades enda praegust keha, identiteeti ja eluaega peaksid sa olema kiire. Sul ei ole aastaid, et neid õppida. Kui informatsiooni sinu DNAs ümber töödeldakse ja uuesti ühendatakse, tunned sa kuidas selle elu sündmused ühinevad ja puhkevad õide ja nad kõik on nagu üks niit, mille lahtiharutamisel on alati olnud mõte. Sa saad informatsiooni paljudest erinevatest kohtadest, kus sa oled elanud ning paljudest erinevatest identiteetidest, mille sa oled omastanud. Sa ei ole üksi. Sa ei suudaks seda nagunii üksinda teha. Isegi kui me sulle ütleme, et sa oled oma hinge tavaline kandja, on sinus olemas ka teisi aspekte, mis on juba kõigest aru saanud ja tulevad tagasi siia ajaperioodi, et luua energiakeeris, mis mõjutab kõiki reaalsusi. Me ei saa üle rõhutada nende aegade tähtsust ja huvi ning rõõmu, mida nad pakuvad. Muidugi siis, kui sa oled valmis muutuma.
Valgusesammas, mida sa pead kasutama, et ennast aktiveerida ja informatsiooni enda kehasse tuua, on nagu DNA ahelgi loodud õhkõrnadest Valguse kiududest. Need Valguse kiud kannavad ääretul hulga andmeid ja infot ja su keha on nendest täidetud. Kui need kindlat moodi ühendada ning joondada, vabastavad need kiud informatsiooni, mis on mõistetav endas sisalduva ajaloo baasilt. Sinu ülesanne on teadlikult käskida, küsida ja tahta oma DNA arengut. Käskimine, küsimine ja tahtmine ei ole kerge, sest sa pead liikuma läbi mitmete identiteetide. Ajaloolisest perspektiivist sinu multidimensionaalse olemasolu kohta, sinu hinge ja essentsi kohta, oled sa võtnud väga paljude erinevate tegelaste kuju. Mõned neist kogemustest on olnud väga valusad. Nad on olnud väljakutset pakkuvad ja rasked. Valguse kiud on Valguse tööriistaks, Valguse osaks ja Valguse väljenduseks. Need kiud eksisteerivad nagu miljonid niidikesed sinu kehas. Nende vastandkiud eksisteerivad sinu kehast väljaspool. Need kiud kannavad endas valgusgeomeetria keelt. See keel kannab edasi lugusid sellest, kes sa oled. Enne ei olnud need valguskiud võimelised planeedile tulema, sest Maa oli liiga saastatud. Seda tegi Tumeduse Meeskond. Valguse informatsioon jäeti küll sinu sisse, kuid ei olnud loogilist viisi sellest aru saada.
Kuid kuidas leiad sa informatsiooni praegusel ajastul? Informatsioon näitab ennast ise sulle. Sa ei pea seda otsima minema. Sest see ilmutus on sinu pärandus ja see oledki sina. Kui DNA ahel hakkab looma uusi heelikseid, hakkavad nad reisima mööda sinu närvisüsteemi kehasse laiali luues uue struktuuri. Sinu teadvus hakkab üleujutama vanadest mälestustest. Sa pead töötama, et seda närvisüsteemi arendada. Sa pead Valgust enda kehasse tõmbama ja oma keha hapnikustama, et õppida kuidas liikuda läbi energiakiirenduste. Vajalik on kutsuda rohkem kogemusi ja teadmisi oma kehasse. Kui see protsess vähehaaval kasvama ning ennast sinu kehas toitma hakkab, lihtsalt jälgige seda. Te tahate teada, kuidas sellele ligipääsu saada. Enda eludraamadesse kinnijäämine on nagu mõne raamatu mitmeid ja mitmeid kordi läbi lugemine, ilma et teistest raamatutest tulevat informatsiooni vastu sooviks võtta. Kuid on olemas rohkem. On olemas terve lugu Tõest.
DNA sisaldab endas koodi. See sisaldab endas identiteedi ning eksistentsi plaani, universumi ajalugu ja elu ajalugu selles konkreetses lokaalis. Ja see kõik on paigutatud meie rakkudesse. Selle planeedi valitsejate geneetiline plaan baseerus numbril 12. Seepärast on 12 heeliksiga DNA ahel ühendatud paljude erinevate universumi allikate esindajatega. Ka nende DNA koosneb 12 heeliksist. Jätke see meelde- reaalsus peegeldab reaalsust! 12 informatsioonikeerust sissevõetud inimeste okupeerijad tegelesid vastavalt vajadusele informatsiooni kehasse sisse ja kehast välja liigutamisega.
Me kutsume Maad elavaks raamatukoguks, sest teil kõigil on olemas pilt sellest, milline üks raamatukogu välja näeb. See on koht, kus informatsioon on kohal ja kättesaadaval. Meie põlvneme kavatsusest, mis ütleb, et igale poole kuhu me ka ei läheks, ikka oleme me raamatukogus. Te ei ole lihtsalt veel aru saanud, kuidas seda infot vastu võtta ja kus see täpselt on. Inimesed on algselt loodud võtmeks informatsiooni kättesaamisel selles elavas raamatukogus. Praegu on number 12 see, mis süsteemi ühendab. Ja kui sa ringi vaatad, näed sa seda igal pool. See on sümboolne ühendumine süsteemi põhjusega. See on vajalik seepärast, et sa saaksid aru, et see ühendab sind millegiga kuskil eemal. See pole su loomulik rütm, kuid see on grupis tehtud kokkulepe, et kasutada number 12 energiat reaalsuse erinevates süsteemides. See on kodeeritud valem. Paljud asjad, mis loogilistele meeltele kohale ei jõua, jõuavad vägagi hästi kohale valguseensüümidele ja ka kehale, kui see järjest tundlikumaks muutub. Algselt oli raamatukogude ehitamiseks samuti põhjus. Türannia pulsatsioon valitses sel hetkel kõikjal. Kindlate energiate koha pealt oli tekkimas mure. Ajahoidjad mõistsid, et vajalik informatsioon võib sattuda valedesse kätesse ning väga mänguliselt loodi erinevate töörežiimidega raamatukogud. Teised raamatukogud on samuti maailmad, kuid mitte üldsegi nagu teie maailm.
Ajahoidjate ülesandeks oli kavandada projekt, mille abil teadvus saaks areneda, informatsiooni hulk suureneda ning mida saaks kasutada informatsiooni kättesaamiseks. Algselt oli inimeste okupeerijate ülesandeks inimeste juhatamine raamatukogudesse. See oli tegelikult suur au, sest inimesed ise selle informatsioonini ei jõudnud. Mida rohkem pühendunud okupeerija oli, seda rohkem oli võimalik raamatukogu informatsiooni kätte saada. Inimeste okupeerijal oli kindel uhkus, et olla piisavalt avatud ja ühendatud ja leida andmeid kõikidest asjadest. Ühel päeval avastate te, et ka seks on selle protsessi üks osa. Kui sa oled oma seksuaalsusega kontaktis, näed sa tohutuid võimalusi selle avaldamiseks. Ja sinu otsus on see kas sa tahad seda väljendada sellistel viisidel nagu tänapäevases maailmas, või mitte.

Kanalduse siin failis leiate vaid 4-le osale, kuid kogu materjali ulatus on 18 osa. Kui teid huvitab, siis edasi saate inglisekeelset teksti kuulata ise otse videosalvestistest lingilt:

http://www.youtube.com/watch?v=04Qr57X8juE (või soovi korral võime arutada edasist tõlkimist).

Intervjuu kanaldaja Barbara Marciniak´ga: http://www.youtube.com/watch?v=NVU6zSf12yo&feature=related


Vebilehe leiab siit:
Pleiadian Messages

MEIE - egoism, egotsentrism vrs meieism, meietsentris

Viimasel ajal on erinevatel inimestel ja ka minul sama aegselt tõusnud esile sama teema. See on ju nähtus, mida olen ennegi märganud. Kuid seekord siis teemaks MEIE kui fenomen, selle nähtuses ja protsessis, ning minu ja paljude soov ja püüdlus on seda tajuda ja taibata.

Esmalt leian tarviliku olevat tuua esile konteksti, kus antud teema esile kerkis! olles aastaid tegelenud MINA küsimusega ja mina teadvustamise ja tunnetamisega ning teiselt poolt koostöö ja koostöö keskkonna küsimusega jõudsin hiljuti äratundmisele, et koostöö kui ühe olendite grupi poolt kantav mentaalne väärtus arusaam üksi ei hakka veel toimima ja ei too kaasa koostööd kui elus avalduvat ja manifesteeruvat fenomeni. Tundub, et koostöö eeldab ka mingisugust sisemist muutust indiviidi tasandil ja teatud praktikate tundmist. Ühtlasi ka teatud hirmu ületamist, valmisoleku saavutamiseks minna teiste indiviididega intiimsusesse ehk avatud suhtlemisse, kus on julgus olla avatud ja haavatav, ning tuua esile eneses elav, ehk seda väljendada. Selle eelduseks on valmisolek aktsepteerida oma haavatavust ja ka valu ja hirmu eneses ning kõige laiemalt eneses elavat elu.

Nii siis on midagi, mida saab teha igaüks eneses loomaks koostööks ja harmooniliseks koostoimimiseks vajalikku sisekeskkonda ning on ka midagi, mida see järel saab teha luues väliskeskkonda, ehk sotsiaalset mängu kui ruumi ja füüsilist aeg-ruumi, mis toetaks harmoonilist koos toimimist ja kõige laiemas mõttes Elu Olemist, ka kogu elu keskkonnaga enesega harmoonias olemise mõttes.

Hetkel olen ma kogu antud nähtust vaatlemas just selle sisemise põhjuslikkuse ilmnemise aspektist. Seda seetõttu, kuna olen juba mitmeid aastaid tegelenud sotsiaalse ja väliskeskkonna aspektiga, ning olen jõudnud oma tajus arusaamani, et seda teemat ei saa käsitleda lahus indiviidi sisekeskkonnast. Perspektiivis püüdlen nende kahe aspekti piisavalt ammendava koos käsitlemise poole, mida võimaldab antud inimkogemus.

Ühtlasi käsitlen vaadeldavat teemat laialivajumise vältimiseks inimkogemuse võimalikkuse aspektist. Seda kuna muude elu vormide vaatlemiseks ja tunnetamisega ei ole ma aqntud teema kontekstis piisavalt tegelenud.

MEIET võib näha ilmnemas kahe indiviidi suhte tasandist kuni kogukondade ja ühiskondade ja tsivilisatsiooni tasandini välja ning võimalikkusena veelgi laienevate MEIE identiteedi tasanditele nagu nn praegusel ajastul käsitlust leidnud planetaarne identiteet (GAIA) ja kosmiline identiteet, mis on siis seotud kas astroloogilise aeg-ruumi loodus maailmaga selle erinevates suurustes või sotsiaalse samastumise ja ühtsuse püüdluses olenditega ja eluvormidega selle aeg-ruumi maailma kõige laiema võimalikkuse tähenduses.

Põhjusel, et meie inimkogemusel on piirid ja arusaadavalt ei suuda me haarata MEIE avaldumist selle kõige üldisematel ilmnemise tasanditel siis leian mõistliku olevat alustada MEIE fenomeni vaatlemist kõige esmaselt ilmnemise tasandilt, milleks on kahe indiviidi suhe. Seega olen valinud inimtunnetusele ühe omase lineaarse käsitlusviisi üksikult üldise poole.

Nii võib öelda siis, et MEIE algab mõttest meie, selle esmaseks eelduseks indiviidi sisekeskkonna liikumise seisukohalt on teise indiviidi aktsepteerimine ja vastu võtmine. Vastupidine mõju on kui me tõukame kellegi eemale ehk ei suuda teda mingil sisemisel ajendil aktsepteerida ja vastu võtta. Nii võib öelda, et iga olendi, vähemalt inimolendi esmaseks väljakutseks elus on, kuidas aktsepteerida ehk vastu võtta seda, mis ilmneb uut väliskeskkonnas ja nende endi sisekeskkonnas. Väliskeskkonnas on selleks teised indiviidid ja eluvormid ning materiaalse ja sotsiaalse elu ilmnevad fenomenid. Sisekeskkonna näol on tegemist tunnete, mõtete ja tahtega, mida kogetakse reageerivat erinevate meelte tajudele.

MEIE võib ilmneda ka ainult ühe subjekti sisemaailmas, tema vaikiva samastumise läbi kellegagi. MEIE on aga sotsiaalselt elujõuline kui tegemist on vähemalt kahe subjekti jagatud vastastikkuse kogemusega, millega siis mõlemad on päri. Ehk mõlemad on üksteist vastu võtnud ehk aktsepteerinud ja tajuvad teatud ühist ning ühendavat osa.

Sotsiaalne ühtsus leiab oma väljendusvormi ja mõju Eluilma siis kui üks või enam MINASID hakkab mõtlema ja tundma end MEIENA. See on, et kui enne samastati end oma (MINA) keha ja vajadustega, ning eluseostega, siis nüüd laieneb MINA enesetaju MEIE tajule kui ühele tervikule, ehk mõtlemisele ja väärtustele ja tunnetusele, mis väljendub resoneeruvana kollektiivses MINA tajus.

Sellest hetkest alates iga otsus, mida tehakse enese osas mõjutab ka MEIET ja on otsus, mis mõjutab MEIE tugevust ja elujõulisust ning jätkusuutlikust. Nii võib öelda, et MEIET võiks vaadelda kui ühte ühist inimkeha ja iga selle MEIE osa (indiviid) on kui üks selle keha funktsionaalseid organeid või kehaliikmeid.

Kui mõni selle keha osa hakkab toimima vaid enesele mõeldes, siis eraldab ta end teatud põhjustel MEIEST kui tervikust ja MEIE kui keha toimimine sattub kriisi. Sellise enese eraldamise põhjuseks on hirm, mis tuleb ühtsusele vahele.

Hirm on sekundaarne fenomen.

Ühtsus aga primaarne fenomen, ehk algolek.

Vastutus vrs vabadus

Oluline on antud juhul ka vastutuse kogemine. Näib justkui vastutuse mõiste tõuseb päevakorda siis kui ilmneb hirm. Vastasel juhul on tegemist vaba ja autonoomse valikuga hoolitseda millegi eest. Vastutus on aga kogetav teatava survena ja koormusena mis ületab loomulikku ja harmoonilise toimimise. Nii võib öelda, et kui üksikud indiviidid (MINAD) soovivad ja valivad sama, siis on see nende ühise MEIE ehk kollektiivse MINA püüdlus, kus ei ole survet ja on iga indiviidi autonoomne enesega kooskõlas ja harmoonias olev valik.

Autonoomia vrs sümbioos.

Autonoomia on siis kui üks MINA valib midagi olles kooskõlas enesega (mitte hirmust tulenevalt). Juhul kui valitakse teiste suhtes midagi hirmust, siis on tegemist sümbioosiga. Mis tähendab subjekti ühenduse nõrkust enesega.

Näiteks: Kui keegi pakub kellegile teisele indiviidile õuna. Kui siis see teine indiviid võtab selle õuna vastu enesesse vaatamata ja kuulatamata, kas ta ka seda õuna vajab, siis on tegemist sümbioosiga. Kui aga see teine indiviid enne selle õuna vastuvõtmist pöörab pilgu enese tunnetamisse ja küsib, "Las ma vajan seda õuna?" ning seejärel võtab selle õuna vastu (või loobub) on tegemist autonoomiaga. Välisel vaatlusel ei pruugigi alati seda vahet näha olla, tegemist on eelkõige indiviidi ehk ühe MINA sisemise liigutusega või selle puudumisega.

Ühendus ja kuulamine.

Harmoonilise MEIE ühtsuse eelduseks on autonoomia selle iga indiviidi (MINA) tasandil (sees).

Autonoomia eelduseks on aga võime püsida tähelepanus ka enese sees ja kuulata enda sisekeskkonda ja vastu võtta seal ilmnevat. Ning sisekeskkonnas ilmnevast tulenevalt teha valikuid väliskeskkonda ehk käituda.

Antud juhul ei ole vaja karta egoismi ja enesekesksust, sest viimased on kui lapsehaigus, mis on ületatav enese kuulamise kui praktika läbi. Mis annab võime kuulata ka elu laiemalt ja teisi indiviide. Seeläbi muutub tajule kättesaadavaks elu, MINA ja MEIE seose holistlik aspekt. Ja ilmneb see, mida võib nimetada MEIEtsentrismiks või MEIEismiks. See on et muutub tajutavaks kõikides suhetes see, mida võib sõnastada järgnevalt: Minu vajadus on, et teine oleks enese vajadustega kooskõlas kui ta valib midagi, mis on minu huvides. Seda seetõttu, et kui teine valib midagi enese vajaduste arvelt, siis varem või hiljem on selle hind ka minu jaoks kallis.

Nii võib öelda ka, et indiviid (MINA) seisab enese vajaduste eest sama jõuliselt kui teiste vajaduste eest ja teiste vajaduste eest sama jõuliselt kui enese vajaduste eest. Ehk seisab enese autonoomia eest sama jõuliselt kui teiste autonoomia eest ja vastupidi. Võib öelda, et MEIEtsentrism on enese vajaduste ja autonoomia võrdväärsuse ja väärtuslikkuse tunnetamine MEIE (teiste MINADE) vajadustega ja autonoomiaga. Samas tähendab aga autonoomia ka teises (MINAS) elava elu usaldamist, püüdmata pidevalt teise vajadusi rahuldada (mida tehakse tihti ka hirmust , ehk sümbioosist).

Nii mitmedki mõisted ja teemad vajaksid siinkohal enamat lahtikirjutamist, kuid esialgu on piisav nende märksõnade ülestähendamisest siin.

Nii võib võtta seni tunnetatu kokku järgnevalt.

Harmooniliselt toimiv MEIE kogemuse eelduseks on iga indiviidi (MINA) võime kuulata end ja olla ühenduses enesega (autonoomias). Vaid siis on võimalik hoida ühtsust. Vastasel juhul tulevad varem või hiljem esile hirmud, mis lõhuvad ühtsuse, ehk tulevad vahele ühtsusele. Hirmu läbi kaotab indiviid (MINA) usalduse enese suhtes ja see peegeldub väliskeskkonda kui püüd leida kontrolli abil turvalisust väljaspoolt ehk kriitikana ümbritseva korra ja indiviidide suhtes. See omakorda tekitab moonutuse vastastikuses tajus ja kommunikatsioonis. Nii võib öelda, et hirm on kõige suurem takistaja jagatud ühtsuse kogemusel ja MEIE harmoonilisele toimimisele. Hirm on midagi, mis asub sümbioosi sattunud indiviidi (Mina) tunde ja mõtte sfääris ehk sisekeskkonnas mõjutades ka tahet. nii võib öelda, et hirm on sisekeskkonda halvav fenomen.

MEIE kogemuse tervis ja tervenemine leiab aset tänu igapäevasele iga indiviidi (MINA) praktikale viia tähelepanu oma sisekeskkonda ja kuulata seal esile kerkivat ja elavat ning arendada võimet aktsepteerida ja vastu võtta seal ilmnevat.

Sümbioosi minev käitumine on õigustatud ainult ühel juhul, kui tegemist on elu ja surma küsimusega, ehk elu ohustava situatsiooniga, kus on mõistlik mugandada end. kuid selliseid olukordi ei tule normaalses olukorras just tihti ette. Nii võib igat ilmnevat kogemust nii sise- kui ka väliskeskkonnas vaadelda ellujäämise seisukohalt (Kas see on ohtlik minu elule?).

Selline enese kuulamine loob keskkonna sisemiseks harmoniseerivaks protsessiks, mille käigus saab aset leidma indiviidi (MINA) kohtumine enese sees elavate jõududega ja nende aktsepteerimine enese osana. Tava olukorras on inimesele omane sisekeskkonna tasandil alateadlikult erinevatel põhjustel (hirmudega seotud põhjused) tõrjuda ja välistada eneses elavat.

Tõsi asi on aga, et see, mida me tõrjume ja keelame eneses ja ei aktsepteeri eneses, see ärritab meid ka teiste puhul. Ehk kõik see, mida me ei aktsepteeri eneses see peegeldub meile vastu ärritusena meis, väliskeskkonnaga kokku puutes. See on see viis kuidas väliskeskkond peegeldab indiviidi (MINA) kui vaatleja ja kogeja sisekeskkonda.

Vanemlik keskkond.

Toon siinkohal veel esile ühe olulise pealismõiste nagu vanemlik keskkond. See on keskkond, mida saab luua see, kes on teise indiviidi suhtes vanemlikus rollis. See on võtta teine vastu ja aktsepteerida teda sellisena nagu ta on - seda selles tähenduses, et see, mida teine teeb ja kuidas ta on ei vähenda tema kui olendi väärtust. Ta on vaatamata kõigele väärtustatud ja armastatud, ehk omaks võetud (teda ei tõrjuta vaid pigem püütakse mõista). Seda võib ka nimetada ema armastuseks. Selle eelduseks on jällegi võime kuulata end, sest see, mille ilmnemist sa ei mõista ja ei ole omaks võtnud eneses seda ei suuda me mõista ja omaks võtta ka teistes.

Vanemlik keskkond ja pedagoogika, ehk inimese arengu toetamine on aga juba täiesti omaette teema. Toon seda esile vältimaks moonutust mis võib tekkida justkui oleks tegemist nn vabakasvatuse filosoofiaga, kus vanem mugandab end lapse käitumisega, ka destruktiivse käitumisega, sattudes sellega ise sümbioosi, soovides pakud lapsele keskkonda, kus laps ei sattuks sümbioosi ja saaks olla autonoomne. See aga ei toeta hilisemat sotsiaalset harmoonilist toimetulekut, ehk ei loo soodsat pinnast MEIEtsentrismi ehk MEIEkesksuse kujunemisele.

Kuid antud juhul ei süüviks ma teema laiali hajumise vältimiseks eelnevasse sügavamalt.

Vanemlik keskkond indiviidi (MINA) sisekeskkonnas.

Enese kuulamine, see on olla oma sisekeskkonna suhtes vaatlejana vanemlikul positsioonil.

Ehk kuulata ja vaadelda eneses ilmnevaid jõude (tunded, meeleolud, mõtted ja tahteimpulsid) kui oma lapsi, kes on siis rahul või rahutud, kuid siiski väärtuslikud osad Sinust (indiviidist ja tema mina kogemusest laiemalt) Sest see kõik on viis kuidas indiviidi (MINA) sisekeskkond suhtleb sinu kui vaatleja ja kogejaga (teadvusega), andes sulle võimaluse selle kuulamise ja aktsepteerimise läbi sisemiselt terveneda ja harmoniseeruda ning saada teadlikumaks.

Selline vanemliku keskkonna loomine enese kuulamise ja vaatlemise läbi ei ole passiivsus vaid see on teatud mõttes nagu maastiku tundma õppimine, et siis valida parim võimalik teekond sihile jõudmiseks. Ehk teha autonoomne vaba valik. Muidugi on vabaduse ja vaba valiku küsimus juba omaette laiem teema kuid lühidalt öeldes on see võime luua eneses rahu ja leida eneses rahu. Selle vältimatuks eelduseks on enese sisekeskkonna kasvav tundmine ja tunnetamine ning selle eelduseks võime arendamine kuulata oma sisekeskkonda, ehk viia tähelepanu enesesse.

Mulle isiklikult läheb korda Rudolf Staineri käsitlus vabadusest: See on, vabadus algab sellest, et inimene teadvustab temas endas olevad ja teda väljast mõjutavad jõud ning toimib oma arusaama, teadlike motiivide järgi.

MEIEtsentristlikult on see teha valik MINA MEIEtsentrismist lähtuvalt.

Vanemlik keskkond indiviidi (MINA) väliskeskkonna (MEIE) tasandil

Vanemlikku keskkonna loomise võime väliskeskkonda on otseses sõltuvuses võimest seda vanemlikku keskkonda luua ühe indiviidi (MINA) enese sees (sisekeskkonnas).

Antud juhul ei pea ma siin esile toodut ideaalpildiks vaid kui ühe fenomeni tajutavalt oluliste aspektide ja protsessi esile toomist, millest see sõltub.

Antud mõistmiseni jõudmiseks olen inspireeritud Iris Jonanssonist (Rootsi), Rudolf Staineri käsitlustest ja oma enese püüdluste läbi kogetust ja tajutust ning sõpradest kellega olen seda teemat püüdnud koos avada ja tunnetada.

MINA vrs MEIE - symbioos vrs autonoomia. TED.COM üks imelisemaid tantsuvideosid.

Hirm - Vabadus- illusioon - usaldus

Olen ehk jõudnud lähemale voolamise mõistmisele ja selle mõistmisele ja tunnetamisele oma elus.
Nii nagu partnerlus ehk paaris intiimsuhegi on suhe, mis kirjeldab ei midagi muud kui meie sisemist seisundit ja manifesteerib meie õppetüki. Nii samuti teevad seda meie elus ka kõik ülejäänud suhted, suhe tööga, suhe ühiskonnaga, suhe reklaamiga, suhe kooliga, suhe enesega. Nii on seelles kõiges väljendumas teatud mõttes üks suhe pakkudes meile lõputuid eri varjatsioone selle vaimse õppetüki õppimiseks ja harmoniseerimiseks.

Olen nüüd saanud näha läbi lähedus suhte, kus võimendub minu hirm kaotada vabadust, kuigi selleks pole justkui objektiivset põhjust (ema suhte ja esimese partnerlus suhte järelmõju), vaid ainuüksi hirmust tulenev kalduvus näha vabaduse piiramist ja kammitsaid.
Näen seda olevat suhte peegeldus sellest, milline on minu suhe sotsiaalse süsteemi ehk inimeste elukorraldusega. Ehk samuti hirm kaotada vabadust ja sellest tulenev aastast aastasse aina suurenev kriitikameel ja ettevaatlikus enese sidumisele millegi rütmilise ja püsiva ja vastutust eeldavaga, ehk kohustuste võtmisega.
Sama fenomen esineb ka minu suhtes oma maakohaga ja suhte emaga nagu eelnevalt esile tõin.

Lisaks sellele on viimastel päevadel ilmnenud välis maailmast erinevate indiviidide ja organisatsioonide ja gruppide vajadused väljunditele, mida olen eneses kandmas. Mis tähendab, et loomulikul viisil on esile kerkimas võimalusi jagada seda, mis aastatega kogemuste ja mõistmise läbi talletunud.

Nii siis võib selle isikliku õppetüki harmoniseerimis püüu seisukohast kokku võtta järgnevat:
1. Valida olla ärkvel oma tunnetuse suhtes kõrgendatud kriitikameelega kui tundeis tõuseb esile hirm kaotada vabadust.
2. Usaldada - ehk õppida usaldama elu selle väljendusvormides.

TEADVUSEST ja ENESE TEADVUSTAMISEST ning suhtest surma

Käisin täna Abirami juures vestlemas veedalikust sotsioloogisat. Ja me sattusime rääkima TEADVUSEST ja TEADVUSTAMISEST ning suhtest surma. See teema käsitlus on minu jaoks väga oluline just enesetunnetusliku aspekti sõnastamise seiuskohast. Ning toon siia ära mõningad neist mõtetest. Veedalikust sotsioloogiast aga katsun kirja panna ühe tervikliku teksti siia üsna pea.

Elu mõte teatud mõttes ongi enese teadvustamine. Ennast saab teadvustada väga erinevatel tasanditel. Inimestel on tavaks teadvistada end kui khea ja kui tundeid ja kui mõteid ja kui tahet. Neid ei eristata ja seda kõike peetaksegi ise eneseks. Nii kogetakse selle tõttu ka oma surelikkust. Ning võetakse hulka asju väga isiklikult. Ka kogu see enese seostamine selle tõttu oma rahvuse ja keelega ja kodumaaga jne.

Sellest kõigest saab leida aga läbi enese suurema teadvustamise vabaduse!

ELU = TEADVUS
Teadvus ei piirdu kehaga.
Kuna tänapüäeval on kehaline eluküsitlus, siis tuleneb sellest ka enamus probleeme, mida enne osati kirjeldasin. Lisaks veel samastumine oma soo, vanuse ja religiooniga.

On võimalik end teadvustada ka selliselt, et sa adud enese eksisteerivat ka väljapool keha eksistentsi. Sinu tõeline areng hakab sealt kui sa saad aru, et sa oled igavene. See muudab väärtusi ja sa nii öelda tõmbled elus vähem.

Individuaalsus - tähendab jagamatust.
Indiviid - jagamatu substants.

Sellise ennast teadvustava indiviidi puhul on iseloomulik suutlikus teadvustada end kui kehast eraldi eksisteerivat fenomeni ja et ta saab oma olemuslikku teadvust arendada. Nii võib öelda, et meie olemuslik igavane eksistentsiaalne loomus on kõige enam kirjeldatav teadvusena.

Teadus on uurinud keha ja vorme ning leidnud paljut, samas ei suuda aga midagi öelda teadvuse kohta. Sest teadvus on mitte materiaalne substants, mis ei ole haaratav mateeria mõõtmiseks ja uurimiseks mõeldud vahendutele.

Mateeria on loomult kaduv vaim aga on hävimatu (teadvus).
Me ei saa natukenegi adekvaatselt rääkida jumalast kui me ei ole teadvustanud ise end - vaimses puhta teadvuse kujul. Mateerias on selle teadvuse väljendusvormid.

Mitte keegi teine ka mitte sinu õpetaja ei saa sinu eest sind teadvustada. Nii nagu hobust jõe äärde viies ei saa juua hobuse eest.
Enese teadvustamise kõrgeim vorm on Jumala teadvustamine.


Minu enese tunnetuses olen jõudnu darusaamisele, et Minast selle olemuslikus, ontoloogilises tähenduses ei saagi mõelda ega ka mitte otseselt rääkida kui siis vaid viidata nagu antud juhulgi. Saab, märgata, eristada ja mõelda ning rääkida mina väljendusvõrmidest mateerias. Elik see on kõik see, kellena inimesed end defineerivad ja mille kaudu. Alustades materiaalsest keskkonnast ja enese määratlusest kui inimesest ja ühe rahva osas tselle sees, siis oma vanusest, soost, haridusest, ametist, hobidest, perekonnast, väärtustest, iseloomust, eluviisist jne. Kõik see on ontoloogiliselt (olemusliku) Minasuse aspektist aga eelkõige mina kehastumus mateerias, mitte aga mina ise.

maailmaharidus ja enesetunnetus

Viimasel ajal on üles tõusnud jälle kaks märksõna.

1. Maailmaharidus kui vorm multikultuurse maailmatunnetuse ja maailmapildi jagamiseks koolisüsteemis. Mulel pakuti võimalust saada osa ühest sellisest koolitusest õpetajatele, et annaksin neile tagasisidet, mida saaks ehk teha paremini. See pakkumine tuli mulel peale seda kui 2 inimest olid mule rääkinud koolis sellest ainest ja küsnud minult nõu kodutööde tarbeks. See hakas mulle huvi pakkuma ja kohe pakutigi mulle võimalust sellest osa saada :)
Antud juhul võimaldab see aine oma formaadis tutvustada ka erinevate rahvaste religioone, mis jäi välja tänu lastevanemate hirmule religiooniõpetuse ees.

2. Enese tunetus - enese tunnetus kui olemuslik, ontoloogiline on minu viimaste adumuste põhjal loomult just tunnetuslik ja mitte mõtestatuslikult tunetuslik. Oma olemust saame me aduda kuid sellest selle sügavamas olemuses me palju mõtevormi valada ei saa. Sest sealt enesest saavad alguse kõik mõttevormid. Ning see olemine ise eelneb mentaalsusele. Kuna see olemine on väljapool eraldatust, siis pole seal midagi pistmist ka mentaalsusega, sest mentaalsuse esmane funktsioon on eristamine.
Aga meil on võimalik oma mentaalsusega kirjeldada oma olemise väljundeid, ehk viise kuidas me end eluga kommunikeerime ja seome.

27.10.2008 kohtumine

27.10.2008

Täna laupäeval, õhtupoolikul kohtusin nelja noore neiuga, kes on minust mõnevõrra hiljem alustanud seda kehalist kogemust (16.a). Sellevõrra oli mul neid huvitav kuulata, nende väljendatut ja küsimusi. Mind jälle kord üllatasid nende küsimused ja tähelepanekud. Mul on siiralt hea meel tunnetada oma subjektiivsel viisil, seda kuidas evolutsioon ja inimloomuse või ühiskonna loomuse iseloom ja olemus muutub sedavõrd märgatavalt selle tähelepandavuse mõttes. Neis on 16.a olemas kõik see, mida minus oli üksi, 15.a tagasi kui mina olin oma kehalisuses elamas läbi seda vanuseastet. Ja ehk on neis enamgi. Nende ärkvelolek elu teatud alkeemilistele aspektidele on märkimisväärne. Neis oleks justkui see miski juba enesestmõistetavalt olemas, mida minul tuli tahte abil eneses elama püüelda.

Neilt tuli mitmeid küsimusi, mis lõi olukorra, kus mul oli vastamise läbi võimalus mõtestada läbi, teadvsutada ja tagasi vaadata oma inimkogemuse teatud aspektidele.

Nende huvist tulenevalt peatusime pikalt inimkultuuride temmal; sõjad ja nende põhjused, kust konfliktid algavad. Süüvisime inimloomuse käitumise põhjuslikkusesse. Käisime ära Aafrikas Utside ja Tutude juures. Vaatasime hetkeks tagasi Euroopa kultuuri ühele suurimale koloniseerimise aegsele apsule – Aafrikast Euroopasse ja Ameerikasse orjade toomine ja orjandus. Peatusime pikalt kuultuuride erinevatele dimensioonidele, karakteristikutele, mis lasevad mõista lähemalt kultuuride erinevat loomust ja olemuse põhjuslikkust (individuaalsus vrs kollektiivsus ja võimudistants kui fenomen).

Libisesime sealt tagasi, sellele, kuidas meis endis see kõik väljendub ja miks see nii on. Vaatlesime kultuuriliselt õpitu teatvutstamata osa meis, nagu väärtusi, unistusi ja eesmärke. Kas meie pärisosa või õpitu. Ning jõudsime emantsipatsiooni lahtiarutamiseni, ning selleni, miks on mõtet olla enesest ja enese käitumise headest põhjustest enam teadlik. Vaatasime inimkonna arengule läbi Andrew Coheni inimevolutsiooni kosmilise teooria. Nii siis võib öelda, et meie ühine huvi lõi pinnase selleks, et uurida olemusliku ja nähtumusliku erinemust inimkogemuses. Ning tunnetada inimese vabaduse piire ja võimalusi selle avardamiseks.

Siis ühel hetkel küsis Nele minu käest, et kuidas ma selle tunnetuseni (kirjeldasin inimese võimet tunnetada ühtsust kõigega ja enese tajumist allikana) üldse jõudisn. Nii siis kerisin aja tagasi ja rääkisin juba ei tea mitmendat korda nii lühidalt kui võimalik ja nii pikalt kui vajalik, et sellele küsimusele vastata. See oli huvitav kogemus, vaadata täna jälle tagasi ja kuulata ise kuidas seda näen täna ja mõtestan täna.

Ma tunnen sellele tagasi vaadates, et ma väga armastan elu, väga ja ma soovin, et see võimalus olla selles inimkogemuses ketstaks, oleks võimalikult kaua, või õigemini öeldes just nii kaua kui vaja. See mõiste vaja, tuleneb aga kahjuks üsna tugevast kehaga seotud bioloogilisesty survest ja teguritest, mis tingivad pidevalt teisenemist vajava ja muutuva suhte enesega ja ühiskonnaga ka maailmaga laiemalt. Sooviksin nii kaua kui võimalik püsida elujõulise, vitaalse, paindliku ja nooruslikuna, isegi lapselikuna kui võimalik. Sooviksin isegi olla kogu oma kehalise kogemuse noor ja siis lahkuda kui tarvis. Aga saan aru, et selle inimkogemuse väärtuslik osa on tervik, elik ka bioloogiline protsess selle kõigis etapides, mis annab kogu elule samuti seeläbi pidevalt muutuva prisma, elik vägagi dünaamilise tunnetusprotsessi.

Ma armastan väga inimesi, kes on osa sellest elust, mida armastan. Ma soovin et minu tegevus inimestega oleks kingiks nii mulle kui kingiks inimestele. Soovin, et mul õnnestuks neile midagi tõesti anda ja neid puudutada hinges. Soovin oma eluga luua kvaliteeti ja väärtust, elu, mis võiks olla kingituseks mitte vaid sellele maailmale vaid kogu loomingule, kõigele olevale. Teatud mõttes on seda ju iga inimelu, parandaksin end oma tunnetuse tõemeeles.

Ma soovin leida valdkonda, milles lõimuks minu sissemine huvi ja vajalikkus elule ja sotsiaalsele maailmale. Et võiksin leida ka muretust oma toimetuleku pärast igapäevaelus oma põhivajaduste tasandil ning selles, milles jooksvalt tarvidus kerkib. Soovin oma ellu enam küllust.

Soovin, et minu elus oleks ka perekond mis kujul seda ma ei tea, kõik tundub olema muutumas. Aga ma sooviksin jagada oma elu kellegagi kes oleks mulle kingituseks oma olemisega minu inimkogemuse päevades ja kelle jaoks mina oleksin kingituseks tema inimkogemuse hetkeis ja päevis, aastais.

elu jaatamine

Muinasinimene, kui korilane ja koopainimene - etnotsentristlik identiteet. Ka selle hilisemates rohkem tsiviliseeritud vormides. Spetsiifiline müüt sellest kust tuleme, kes oleme ja kuhu läheme.

Religioosne identiteet - meie kui katoliiklased, luterlased, induistid, moslemid, budistid jne. Meie on laienenum ja etnilisi piire ületav, sisaldab ühe religiooni konteksti setnilist tolerantsi. tunnuseks narratiiv meie algusest, ehk sellest, kust tuleme, kes oleme ja kuhu läheme - tõotatud maa, elu rattast välja jne.

Postmodernistlik identiteedi perspektiiv - kosmopoliitsus. Mina kesksus, enesel keskendatus, nartsitsism. Ja samas, enese tunnetamine maailma kodanikuna, entnose ja religiooni tolerants.

Kosmiline identiteedi perspektiiv, elik kosmilise evolutsiooni perspektiiv. Tugineb suure paugu narratiivil. Minu algus 14 miljardit aastat tagasi, suure pauguga, universumi loomisega, mitte millestki. Inimene kui 14 millajardi aasta evolutsiooni tulem, kelle väärtus seisneb tema võimes olla teadlik oma teadvusest - enese teadvuse reflektiivuse võime. Ja saada teadlikuks ka enesest kui loojast, ning kogeda elu kui enese projketi loojana.
Elu jaatav perspektiiv.

viimase 2 kuu teema: soovid täituvad, aina olulisemaks muutub soovida teadlikult. Sest kõik, mida soovime ei pruugi meid õnnelikuks teha.

Siinse allikaks paljuski:
21. oktoober 2008 Kell 19:00
Loeng. Andrew Cohen "Uus valgustusajastu. Muutused teadvuses ja kultuuris"
Von Krahli Akadeemia. http://www.andrewcohen.org/

ja täna raadio öö-ülikooli salvestus, Doris Kareva, teemask õnne õpikoda



mis on mõtlemise harmooniline roll inimorganisatsioonis.
mõtlemine, raatsio vrs tunnetus, tõemeel, intuitsioon

Doris Kareva: Oskamine tuleb kohe unustada, muidu jäädki tegema seda, mida oskad. Iga kord alustada nagu esimest korda, alustada sealt, kust sa ei oska. Vaid sellel tingimusel võib õnnestuda loov akt.

Oleva tajumine, ehk hetk: kogemusena laetud kogetava narratiivuses (ajaloos, alguses, selle loovates subjektsetes impulsides ja kogemustes) ning läbi objektiivselt tajutava tulevikku võimalikustesse. Olukord kus olev on segi olnuga ja tulevaga. Kogemuse suur laeng.

kui palju on maailmas vaatepunkte, mis muudavad selle (rutiinse ja tüütu) tavalise hetke väga eriliseks ja imeliseks.
Mida kogemused muudavad? Loovad tingimuse nägemaks enda elu teisest perspektiivist.

Õnn on perspektiivi küsimus, suhtes konteksti ja tühjusega kogemuslike ühikute taju vahel.

On tõeline ime, enesestmõistetavus; see, et me üle üldse oleme üksteisele mõistetavad.

Kuidas tunda ära tõelist? Selle järgi, peale mida sa tunned olevat muutunud või muutumas.

Otsuste tegemise individuaalne sotsiaalne fenomen. märkide küsimus ja usaldusväärsete tähistajate ja meediumite fenomen. Ehk jõujooned, millele toetutakse otsuste tegemisel.

Kas õnne oluliseks koostisosaks on need kogemuslikud hetked, kui on õnnestunud väljendada end õnnestunuslt. Väljendus vahenditeks mis iganes, mis on teistele arusaadav ja enesele enesest ammendava väljatõstmise kogemust pakkuv.

Meis on ehk olemas sügav teadmine maailma olemusest, ainult, et me ei küüni selleni igapäevastes rutiinides.

Teistele on põhjus olla tänulik, kuna selle kaudu võib saada kogemust sellest, mis tunne on olla teist sugune, selle läbi aru saades milline ma olen selle suhte kontekstuaalses perspektiivis.

Enamus kasvatust on suunatud sellele, et elada minevikus ja tulevikus ja siis imestame, miks mei ei suuda elada olevikus.

On neid, kes kardavad jõule, sest siis on kohustus olla õnnelik.

KÜSI ENESELT IGA PÄEV SELLE HETKEDES: Mis tunne on olla elus? Mis tunne on olla sina?

Elu jaatamine, elu kui eesmärk. Vandad religioonid oma fundamentaalses alus narratiivis püüdlevad elust pääsemise poole - on elu eitavad. Olemine elu sündimise sündmuspaigal kui eesmärk, olemine osa sellest elu loomisest oma teadlikuses igal hetkel.
Kosmiline evolutsioon - kogu elu kui meie enese projekt ja protsess, kus on vaja olla kohal ja seda luua. See on keskendumine loomingulisele protsessile. See on meie projekt, ekstaatiline tung luua.

Looming kui looja püüd ja tung utoopilise ideaali poole, mis on oma minasuse ületamine.

Kodu, kodu kui suund, kui perspektiivi vabadus, kulg.