elu jaatamine

Muinasinimene, kui korilane ja koopainimene - etnotsentristlik identiteet. Ka selle hilisemates rohkem tsiviliseeritud vormides. Spetsiifiline müüt sellest kust tuleme, kes oleme ja kuhu läheme.

Religioosne identiteet - meie kui katoliiklased, luterlased, induistid, moslemid, budistid jne. Meie on laienenum ja etnilisi piire ületav, sisaldab ühe religiooni konteksti setnilist tolerantsi. tunnuseks narratiiv meie algusest, ehk sellest, kust tuleme, kes oleme ja kuhu läheme - tõotatud maa, elu rattast välja jne.

Postmodernistlik identiteedi perspektiiv - kosmopoliitsus. Mina kesksus, enesel keskendatus, nartsitsism. Ja samas, enese tunnetamine maailma kodanikuna, entnose ja religiooni tolerants.

Kosmiline identiteedi perspektiiv, elik kosmilise evolutsiooni perspektiiv. Tugineb suure paugu narratiivil. Minu algus 14 miljardit aastat tagasi, suure pauguga, universumi loomisega, mitte millestki. Inimene kui 14 millajardi aasta evolutsiooni tulem, kelle väärtus seisneb tema võimes olla teadlik oma teadvusest - enese teadvuse reflektiivuse võime. Ja saada teadlikuks ka enesest kui loojast, ning kogeda elu kui enese projketi loojana.
Elu jaatav perspektiiv.

viimase 2 kuu teema: soovid täituvad, aina olulisemaks muutub soovida teadlikult. Sest kõik, mida soovime ei pruugi meid õnnelikuks teha.

Siinse allikaks paljuski:
21. oktoober 2008 Kell 19:00
Loeng. Andrew Cohen "Uus valgustusajastu. Muutused teadvuses ja kultuuris"
Von Krahli Akadeemia. http://www.andrewcohen.org/

ja täna raadio öö-ülikooli salvestus, Doris Kareva, teemask õnne õpikoda



mis on mõtlemise harmooniline roll inimorganisatsioonis.
mõtlemine, raatsio vrs tunnetus, tõemeel, intuitsioon

Doris Kareva: Oskamine tuleb kohe unustada, muidu jäädki tegema seda, mida oskad. Iga kord alustada nagu esimest korda, alustada sealt, kust sa ei oska. Vaid sellel tingimusel võib õnnestuda loov akt.

Oleva tajumine, ehk hetk: kogemusena laetud kogetava narratiivuses (ajaloos, alguses, selle loovates subjektsetes impulsides ja kogemustes) ning läbi objektiivselt tajutava tulevikku võimalikustesse. Olukord kus olev on segi olnuga ja tulevaga. Kogemuse suur laeng.

kui palju on maailmas vaatepunkte, mis muudavad selle (rutiinse ja tüütu) tavalise hetke väga eriliseks ja imeliseks.
Mida kogemused muudavad? Loovad tingimuse nägemaks enda elu teisest perspektiivist.

Õnn on perspektiivi küsimus, suhtes konteksti ja tühjusega kogemuslike ühikute taju vahel.

On tõeline ime, enesestmõistetavus; see, et me üle üldse oleme üksteisele mõistetavad.

Kuidas tunda ära tõelist? Selle järgi, peale mida sa tunned olevat muutunud või muutumas.

Otsuste tegemise individuaalne sotsiaalne fenomen. märkide küsimus ja usaldusväärsete tähistajate ja meediumite fenomen. Ehk jõujooned, millele toetutakse otsuste tegemisel.

Kas õnne oluliseks koostisosaks on need kogemuslikud hetked, kui on õnnestunud väljendada end õnnestunuslt. Väljendus vahenditeks mis iganes, mis on teistele arusaadav ja enesele enesest ammendava väljatõstmise kogemust pakkuv.

Meis on ehk olemas sügav teadmine maailma olemusest, ainult, et me ei küüni selleni igapäevastes rutiinides.

Teistele on põhjus olla tänulik, kuna selle kaudu võib saada kogemust sellest, mis tunne on olla teist sugune, selle läbi aru saades milline ma olen selle suhte kontekstuaalses perspektiivis.

Enamus kasvatust on suunatud sellele, et elada minevikus ja tulevikus ja siis imestame, miks mei ei suuda elada olevikus.

On neid, kes kardavad jõule, sest siis on kohustus olla õnnelik.

KÜSI ENESELT IGA PÄEV SELLE HETKEDES: Mis tunne on olla elus? Mis tunne on olla sina?

Elu jaatamine, elu kui eesmärk. Vandad religioonid oma fundamentaalses alus narratiivis püüdlevad elust pääsemise poole - on elu eitavad. Olemine elu sündimise sündmuspaigal kui eesmärk, olemine osa sellest elu loomisest oma teadlikuses igal hetkel.
Kosmiline evolutsioon - kogu elu kui meie enese projekt ja protsess, kus on vaja olla kohal ja seda luua. See on keskendumine loomingulisele protsessile. See on meie projekt, ekstaatiline tung luua.

Looming kui looja püüd ja tung utoopilise ideaali poole, mis on oma minasuse ületamine.

Kodu, kodu kui suund, kui perspektiivi vabadus, kulg.