Viimasel ajal on üles tõusnud jälle kaks märksõna.
1. Maailmaharidus kui vorm multikultuurse maailmatunnetuse ja maailmapildi jagamiseks koolisüsteemis. Mulel pakuti võimalust saada osa ühest sellisest koolitusest õpetajatele, et annaksin neile tagasisidet, mida saaks ehk teha paremini. See pakkumine tuli mulel peale seda kui 2 inimest olid mule rääkinud koolis sellest ainest ja küsnud minult nõu kodutööde tarbeks. See hakas mulle huvi pakkuma ja kohe pakutigi mulle võimalust sellest osa saada :)
Antud juhul võimaldab see aine oma formaadis tutvustada ka erinevate rahvaste religioone, mis jäi välja tänu lastevanemate hirmule religiooniõpetuse ees.
2. Enese tunetus - enese tunnetus kui olemuslik, ontoloogiline on minu viimaste adumuste põhjal loomult just tunnetuslik ja mitte mõtestatuslikult tunetuslik. Oma olemust saame me aduda kuid sellest selle sügavamas olemuses me palju mõtevormi valada ei saa. Sest sealt enesest saavad alguse kõik mõttevormid. Ning see olemine ise eelneb mentaalsusele. Kuna see olemine on väljapool eraldatust, siis pole seal midagi pistmist ka mentaalsusega, sest mentaalsuse esmane funktsioon on eristamine.
Aga meil on võimalik oma mentaalsusega kirjeldada oma olemise väljundeid, ehk viise kuidas me end eluga kommunikeerime ja seome.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar