neljapäev, 16. oktoober 2008

Avo Tamme proosatused

AVO TAMME proosatused ja pildid meie kohtumisest


14.10.2008 Hiiumaal



vägi ei ole kuhugi kadunud,
ava end ja ta tuleb ise

kui vägi on sinus
ei vaja sa selle näitamist

.............................

Tahaksin olla iseendaga
ja kellegagi veel

Tuul aina tõmbleb ja tõmbleb,
aegajalt tõukab meid kokku sinuga

ja meil on hea meel

...................................

Sõna tahab tema juurde tagasi
mina tahan sinu juurde tagasi

tuul tahab vaikuse juurde tagasi
vaikus on tuule ema

.....................................

Kes oli ema enne kui ta emaks sai,
kes oli isa enne kui ta isaks sai
kes oli laps enne kui ta lapseks sai
ja mis oli sai enne kui laps ta ära sõi

........................................





Ei ole taktimõõtu läbivat,
ei ole rütmi läbivat,
ei ole läbivat tempot,
ei ole läbivat teemat,
ei ole meloodiat läbivat.

On harmoonia,
sisemine
tunnetuslik
ürgne
pidev
läbiv
see on,
kõik on üks.

See tähendab kõik sobib kõigega.
Arusaamist võivad segada ainult togmad.
Muusika võib sündida igal hetkel,
iagl pool.
Ta on juba sündinud,
ühena
täiuslikuna
ta on tervikuna olemas.

Esitajad ja nii nimetatud loojad
püüavad aina ja üha sellest fragmente esile kutsuda.
See on sama lihtne kui
peoga allikast vee ammutamine
ja rüüpamine.
Kes ei oska peoga vett ammutada
võib huuled torru ajada ja imeda.
Kes ei oska sedagi
võib jannu surra.
Mõni võib allikasse uppudagi,
Mõni võib allikas ujudagi,

Janu kustutada oskavad mõned,
teised jälle oskavad allikaveega ravida,
täiesti loomulikult,
täiesti vabalt.

............................................



Vahel on nii, et
vaata nii või naa,
ikka ei saa

Mis siis saab?

Siis oled saanud,
selle et ei saa!

..............................................
Tule,
tule vaikselt.
Ole,
ole lihtne.
Ütle,
ütle, mida vajad
Ehk,
ehk tõesti

..............................................

Ma tänan, ma tänan, ma tänan
olen väga tänulik,
et mul pole
enam seda, mida ma ei vaja.

Kõik, mida ma ei vaja
on nüüd vaba.
Mul pole sellest kahju,
minu suurim vara on
see, mida mul pole.

Ma pole seda tahtnud,
seepärast seda pole.
See on suurim kergendus.

...........................................



Ma olen selles olnud igavesti.
See on olnud minus enne mind.

Sellest ma koosnengi
Teda on lõputult palju,
seda ära andes see
aina kasvab.
Teda saab lõputult võtta,
sellest saab kõike teha.

See on nii lihtne.

...............................................

Kummaline,
kõik loodi tulevikus,
mis on praegu,
see hetk, mis on nii lühike,
mis haarab vaid kõike,
mille varjus on niii valge.

..............................................


Õõnsad on need, kellesse vel mahub.
Õõnsaks saamine tähendab tegelikku olemist,
olemisest rõõmu tundmist.
Ole õõnes ja sa leiad.

Õõnestamine on ettevalmistus õõnsaks saamisele.
Õõnsad asjad on musikaalsed,
õõnes inimene on musikaalne,
õõnes laps on vastuvõtlik,
täis laps on topis.

Lase õõned vabaks,
õõnsus on ainus võimalus.
Õõnsus omniline olek,
omnus, õõniline olek.

Õõnsuse mõistmiseni jõudmiseks, kulus minul
kuuskümmendkuus aastat,
kaheksa kuud ja
kakskümmend kolm päeva.

Õndsus olevat õnnistatud olek.
Õõnsus on tegelik olemine.
..............................................


Ma ei ole enam kindel.
ma ei ole sugugi kindel,
kas sind üldse olemas on.

See kõik on olnud illusioon,
vahel iluski,
mõnikord näib, et pole olulinegi.
Teinekord jälle, tundub paratamatult vajalikuna.

Kes sa õite oled,
mis sa endast arvad,
kas sinust jääb miski järele,
kas jääp on jäänuk,
kas jäänuk on see, mis on jäänud
või see, mis jääb,
kas jääk polegi see tegelikkus.

Mis on enne jääki,
kui seda poleks,
mis oli enne jääki,
poleks midagi.

Kas ei millestki võib sündida miski.
Omniline värk sünnib vajadusest
ja puust.
Kumb on olulisem kas vajadus või puu.
Vajadus on olemas ilma puutagi.
Kas ka puu ilma vajaduseta.
Vajalikud mõlemad,
eriti puu.


Omniline vidin, mis on sündinud puust

.................................................

Avo Tamme ja Tomas Valsberg loodut jagades
.................................................



Vahel olen ma tegelikkusel nii lähedal,
et võimalikkusel ja võimatusel ei näi piiri olevat.
Liivlased on siis olemas ja olematud üheaegselt.
Ma tunnen ära hingi kellega koos võiksime teha imesid,
mis poleks meie meelest imed.
Pealtnägijad ja pealtkuulajad
võiksid meid pidada nõidadeks, ravitsejaiks, šamaanideks,
sürrealistideks, lihtsalt hulludeks.

Nii on ikka olnud ja jääb vist alati nii,
sest asjasse pühendamatud ei näe, ei kuule,
ei saa aru, ei taipa, ei mõista
ja kõik need teised sõnad,

Kas see tähendab, et vahel olen ma veidi valgustunud,
veidi valgustatud,
lihtsalt vabam kui tavaliselt.

Tavaliselt ei ole siis läheduses ühtki ärkvel hinge.
Valgus või pimedus ümbritseb mu meeli või meeletust.
Ka neil ei ole siis piiri.

Kõik on lihtsalt olemas või olemata
ja ma tajun, et see on hea,
et see on õige
ja olu, mis on kõik mu juures,
need helid, see hääletus, need sõnad,
need mõisted, see puu.
Mis tähendab kõik puud, kõik helid,
kogu vaikus.

Ja mina olen see, milles see kõik on olemas
ja ma ei vaja midagi enamat,
millegi muutumist,
isegi mitte selle seisundi püsima jäämist mitte.

Kas see on algolek,
kas see on täiuslikkusele lähedal olek.
Ma võin midagi muuta
kuid ei pea seda tegema.
See on vabadus, mis on kõige esmane nähtus.
Olu ilma milleta ei sünniks armastustki.
................................................
................................................



34

Seal käiakse üksi
või sinuga
või kellegi teisega.
Kõrvalistel pole sinna asja.

Seal käid sina
või keegi teine.
Sinuga või kellegi teisega.
Kõrvalistel sinna asja pole.

Kui just mitte mina sinuga
või kellegi teisega.
Kuid kõrvalistel sinna asja pole.

Eks kõrvalised ole meiegi,
kõrvutud seal ei käi,
sest kuulisega pole seal pistmist,
eriti kõrvakuulmisega,
kuulmatusega küll.

Kuulmatu asi see on.
Kui keegi käib seal kellegi kolmandaga,
ennekuulmatu.
Sõnakuulmatud seal ei käi,
sõnakuulelikud ka ei käi.
Kõva kuulmisega võib olla
kuid mitte kõrvaline,
mitte kõrvaline,
mitte meie

.................................................
.................................................




Minu isa on rahamasin, 39 (minu isa on rahamasin)
ta teeb ja teeb aina raha.
Minul on kõik, mis ma tahan,
peale isa, kes teeb aina raha.

Ma arvan, et ta tahab, et
kogu raha oleks tema oma,
See poleks tema meelest paha.
Siis saaks selle raha panna
tegema veel rohkem raha.

Mu isa ei tea aga
kui palju tal on seda raha.
tal endal pole aega lugeda seda.
Selleks on raha lugemise masinad.
Aga needki ei jõua kogu raha kokku lugeda,
sest raha on nii palju.

Aga mu isa arvab, et vähe.
Tal ei mahu pähe, et kellelgi veel on palju raha,
seepärast mul peaaegu polegi isa.

Aga ühel teisel poisil on isa,
kes ei tahagi raha.
Ta ütleb, et tal on see, mida raha eest ei saa.
Aga ta ei ütle, mis see on.

Sest siis hakkaksid kõik seda tahtma ja
temalt võetakse ära ja
selle poisi isa peaks hakkama ennast kaitsma ja
tal poleks enam aega olla selle poisi isa.

Ta muudkui kaitseks ja kaitseks seda,
mida teistel veel ei ole.
Aga mina tahaks, et minu isa oleks ka
selle poisi isa moodi,
siis mul oleks ka isa.

Aga minul on rahamasin, kes tahab,
et mina ka rahamasinaks saaksin.
Mina tahan mängida!
Ma mängin, et minu isal on see, mis selle poisi isal,
mida raha eest ei saa.




Hiiumaal 14.10.2008
....................................................



40

Katusge aru saada!

Liig kasu andmises,
vastutamatusele võetute,
vabatahtlike ühing.

................................................


14.10.2008 Hiiumaal, Sophie, Tom, Avo ja piltnikuna mina, mängimas golfi

Kommentaare ei ole: